“Aga kes tita issi on?!”

B8818CC3-E268-4BA8-825A-9D8B61CB0037

Kord hakkasime pea kolmeseks saava Brendaga tita-jutte arutame, kui ta siis äkki küsis : “Aga kes tita issi on?” Titaks peab ta siis oma tulevast õde, kes umbes kolme kuu pärast ilmavalgust peaks nägema.

Olin pisut pahviks löödud ja lõkerdasin naerda, samal ajal vastates : “Sinu issi on tita issi ka!” 

Brenda: ” Ei, ei, minu issi on minu. Tital peab oma issi olema!”

Vaidlesime ja arutasime mõned minutid selle üle kuniks tundus, et Brenda sai aru, et tema issi on ka tulevase õe issi ja rohkem issisid meie majja ei tule.

Õhtul jutustasin mehele edasi Brenda mõttemaailma, kus igal lapsel peab oma issi olema. Mees võttis kaamera välja ja asus Brendat uuesti küsitlema, sest põnev on kolme aastase mõtteid kuulata ja veel parem kui need üles lindistatud saavad.

Kaamera käima minemise hetkel oli nutikal Brendal kõik meie varasem vestlus justkui peast pühitud või üritas ta nalja teha, mis ehk mõne tõsisema mehe paneks kohvreid pakkima.

Issi: ” Kes teise tita issi on?”

Brenda: ” Ma ei tea. See on minu issi.”

Issi: “Jah, aga kes teise tita issi on?”

Brenda: ” Ma ei teaaaa! Ain!”

Issi: “Ain????”

Brenda noogutab ja lõkerdab naerda, ise teades, et teeb nalja. “Ain, Ain, Ain!”

Issi: “ Kas Ain on emmel külas käinud?”

Brenda loomulikult noogutab suure hooga pead ja muudkui lõkerdab naerda.

Siinkohal pani mees kaamera kinni ja kotte pakkima õnneks ei tõtanud, sest ta tunneb oma last ja saab aru, kui laps naljatab. Ahjaa, Ain on muideks mehe hea sõber. Kodutüli sellest ei tõusnud ja usun, et Ain jääb edasipidigi ta sõprade listi.

Selline see lapsesuu on – iial ei tea, mis sealt välja võib tulla. Kuid alati ei tasu seda siiski kuulata ja ütlus “lapsesuu ei valeta” siinkohal paika ei pea. 🙂

 

Blog at WordPress.com.

Up ↑