Teeme ise sefiiri!

korvikesed

Eelmisel nädalavahetusel pidime mehega jäätise võistlust tegema – teeme ise jäätise ja laseme teistel maitsta, kummal õnnestus paremini. Valisime isegi juba välja, kes millist jäätist teeb – mina rabarberi  -ja Raks šokolaadijäätist. Aga kuna nädalavahetus möödus pingeliselt, siis sinnapaika see jäigi. Jäätise isu on juba üle läinud.

Teisipäeval peale seda kui oma last kiiritada tahtsin, hakkas peas koitma hoopis sefiiritegu. Nimelt oli mul vaja kopsuröntgenis käia tervisetõendi tarvis. Brendat polnud aga kuskile hoida jätta ja mõtlesin, et mis ta siis on – sips-niuhti hüppan röntgenist läbi, panen Loe edasi “Teeme ise sefiiri!”

Lapse uni on väga kasulik vanemate närvisüsteemile!

 

cinemmaaBrenda on nii lahe. Iga päevaga silmnähtavalt asjalikum. Mõelda vaid, juba 1,3 aastat vana. See aeg on nii ruttu läinud. Aeg on laste tulekuga nii väärtuslikuks saanud, et kahju hakkab kohe mõeldes, et varsti nad on suured ja enam pole aega emme-issi jaoks. Vaid meie peame neile helistama ja hoidistega ukse taha ootamatult minema. 🙂

Kui nüüd väärtuslikust ajast rääkida, siis eelmine viimasel ajal on meile Raksiga oma aega, meie kahe aega, väga minimaalseks jäänud. Nädal tagasi oli meil veel päris hirmus kodune õhkkond. Just õhtuti. Loe edasi “Lapse uni on väga kasulik vanemate närvisüsteemile!”

Ootamatu talv

14976655_1757557194506178_8540104956986677500_oTalv on kuidagi ootamatult kätte jõudnud, kõik talve joped, saapad välja otsitud. Tegime täna esimese tiiru mäe peale. Õnneks meil siin kodu lähedal väike mägi ( küngas ) ja pole kaugele vaja kelgutama minna. Kuigi ega ma suurem talvesõber pole. Jah , ilus on aknast vaadata ja vahest õhtuti jalutada, kui tuult ei puhu ja langeb vaikselt laia lund tänavapostide valguses. Kuid mäe peal poole tunni möödudes ind langeb ja tahaks koju sooja. Loe edasi “Ootamatu talv”

Hingedeaeg kui järele mõtlemise aeg

kuunlad

Paratamatult muutuvad inimesed pikkade pimedate jahedate õhtutega melanhoolsemaks. Ollakse rohkem kodus ja mõeldakse süvenenumalt elu üle järele. Sügisel hakatakse igatsema enda kõrvale kaaslast, kellega pimedaid õhtuid veeta, sest käes on kurvaaeg.

Meie esivanemate jaoks oli tähtis kogu hingedeaeg, mis algas mihklipäevaga ja lõppes jõuludega. Meil tänapäeval peetakse oluliseks vaid 2.novembrit ehk hingedepäeva, kus mõeldakse lahkunud lähedastele, süüdatakse küünal aknal ja oodatakse hingi koju.

Meil kõigil on keegi, kelle oleme kaotanud, Loe edasi “Hingedeaeg kui järele mõtlemise aeg”

Mis teeb meid tegelikult õnnelikuks?

my-happiness-quote-jpg

Õde küsis kord minult mitte just väga hiljuti, millest ma unistan? Jäin mõttesse. Ei saanud täpselt aru mida ta silmas peab. Kiiresti täpsustas, et mis asjast ma unistan, mida ma väga tahaks järgmiseks? Hakkasin rääkima ühiselt veedetud ajast, reisist, elamustest, mida hiljem heldimusega meenutada. Saabus hetk, kus tõdesin endale, et ma ei unistagi asjadest. Need ei oma tegelikult mitte mingisugust väärtust suuremas plaanis. Loe edasi “Mis teeb meid tegelikult õnnelikuks?”

Meil käis kiirabi

Meil käis eile kiirabi. Juba teist korda . Esimene kord oli siis kui Brenda kõrges palavikus oli ja palavik alla ei läinud kuidagi, siis kindluse mõttes sai kiirabile Brents ette näidatud. Eile oli teine kord , kui kiirabi välja kutsusin suurest hirmust , et pean last elustama hakkama. Ma pole nii ammu sellises paanikas olnud, kui eile õhtul. Mõtlesin, et jään juba ühest oma lapsest ilma pealtnäha nii süütu asja pärast. Loe edasi “Meil käis kiirabi”

Kui kripeldama jääb, tuleb osta!

Vahest ikka satuvad nii õiged asjad silme ette. Tegelikult käisin emaga shoppamas- punast kleiti endale ja punaseid lühikesi viisamaid pükse mehele otsimas, et mätsiksime laupäeval Brenda sünnipäeval. Aga nii uskumatu kui see ka ei tundu- punaseid kleite ja pükse pole. Käisime terve Tasku ja Kvartali poed läbi ja ei olegiiii punaseid riideid.

Selle asemel sattusime Lindexis kombeka peale. Mõnus sossu karvase kapuutsiga ja vanaroosat värvi nagu mulle meeldib. Ja hind kõigest 19.90.-.  See jäi aga sinnapaika. Mõtlesin, et mul ju on tegelikult Loe edasi “Kui kripeldama jääb, tuleb osta!”