2018 lemmikud & uue aasta märksõnad!

1.jpg
Jõululaupäeva järgne hommik! 25.12.2018

Ma olen lootusetult hiljaks jäänud! Aastanumber on jõudnud juba vahetuda, kõigil uusaasta lubadused antud ja kokkuvõtted tehtud, minu leht ikka tühi. Peaksin ka hakkama oma postitusi pikemalt ette planeerima ja kirja panema, et siis õige aja saabudes, linnuke teha ja üles laadida, sest muidu iial ei tea. Mõtlesin oma aastakokkuvõtte kirja panna aasta viimase päeva hommikul suure õhinaga hommikukohvi kõrval, aga näed sa, hommikust sai äkki lõuna ja ma polnud omadega kuskile jõudnud, vaid pooliku meigi ja kartuli koorimiseni. Arvutikaan oli endiselt suletud.

Britu tahtis ka vaid süles olla ja nii ma seal pendeldasin ûhe ja teise tegevuse vahel, vahepeal beebiga jutustades, teise käega kartulit segades ja kolmandaga kulmule värvi andes.

Tegelikult oli selleks hetkeks juba selge, et vanal aastal  ma arvuti taha ei jõua. Hea, kui üldse kodus midagi õigeaegselt valmis jõuan. Aga oh imet, kell 20 olime valmis, kogu punt, ja maandusime aastavahetuseks venna poole. Üks soovitustest väikeste lastega peredele on võtta punti teiste peredega, kel ka väiksed lapsed. Koos on vahvam. Kuigi jah, kell 00:00 õues olles, kui raketisadu pihta hakkas, siis Britu ärkas paugutamise peale ja tihkus nutta ega mõistnud, mis toimub. Brenda sel aastal ei kartnud enam, küll aga aasta tagasi kahe aastaselt pelgas pisut. Aga kõige hirmsam oli meist ületee edasi-tagasi jooksval rebasel, kes ei teanud kuhu põgeneda. Eks seal lähedal lasti ka palju-palju rakette ja helid pandid ka mind va vanainimest ehmatama.

Küll aga oli meil imeline vaade linna suunal, oleks tahtnud nii väga jäädvustada kuidas 10-12 raketilaske kohta  järjest reas olid ja neid ühel ajal õhku lasid. Oleks saanud kauni siluetipildi, aga sel korral rahustasin süles kahe poole kuust Britut, ise samal ajal alguses paugutamise sekka “uuuu-uuuuu” karjudes, sest noh aastavahetusel ikka elatakse ju kaasa ja tekitatakse meeleolu, aga sain oma vanima tütre käest märkuse, et miks ma karjun nii imelikult. Oeh, teismelised! Piinlik ema pärast.

lapsed

AASTA 2018!

RESTORAN

Restorane ja kohvikuid jõudsin olnud aastal päris mitmeid külastada, mu üks kirgedest. Ja päris mitmed on veel listis, mida sel aastal külastada ja mida ma väga õhinaga ootan, aga parima tiitel läheb kerge südamega “Kolmele tillile” , kes tõid Tartusse justkui uue hingamise, uue stiili ja tundub, et nende kontseptsioon on päris hästi tartlastele peale läinud. Keep going! Kirjutan neist pikemalt siin .

KOHVIK

Kuigi tahaks siinkohal mitmeid kohvikuid kiita ja aitäh öelda, et nad olemas on, siis tiitli saab anda vaid ühele. Sellele kõige-kõigemale, mis viib sind justkui teise ennast unustavasse reaalsusesse- selleks on muinasjutuline Mandel , millest saab põgusalt lugeda siin . Kui ma vaid elaks kivi viske kaugusel…

Teise koha annaks V Cafe`le , mis asub Tartu linna südames ja on nagu väike pelgupaik oma hubasusega, kuhu kaubanduskeskuses kogu kära-müra eest korra peitu pugeda. Või siis mitte nii korraks!

MAGUS

Aasta magusa tiitel läheb Alma vanillikohupiimakreemile , millest ma olen ahvivaimustuses ja mis lükkas troonilt kaua mu magusroogades kasutust leidnud Tere vanillikohupiima.

Ja mainimata ei saa jätta ka Premia jõulujäätist . Täielik jõul sinu lusikatäies!

SOOLANE

Ma-ei-või-kui-hea kategooriasse kuulub Täispiimast Juubelijuust , tõeliselt mõnus hamba all!

FILM

Filmid meile meeldivad- kõiksugu erinevad (v.a Ameerika komöödiad ja õudusfilmid). Sai koduses miljöös omajagu filme ära vaadatud ja sekka ka nii mõnedki korrad kinos käidud, kuid kõige eredamalt on meelde jäänud ” Seltsimees laps “. Välismaistest filmidest meenub esimesena Wind River  ” , mis haarab su justkui endasse. Mõlemad filmid räägivad tegelikult rahvuste põrkumisest, keegi tahab kedagi allutada ja näitab kui julm maailm olla võib. Ja inimesed.

RAAMAT

Kuigi ma teoorias sooviksin ( nagu me kõik) rohkem raamatuid lugeda, siis minu olnud aasta üllitised kuuluvad kategooriasse -lapsed, pere, suhted. Ma pean aastat 2018 väga raskeks aastaks just nimelt mu raseduse tõttu, mis oli komplikatsioonidega ja mitte üldse lihtne rasedus. Raskeim mis mul olnud on. Ja kuna ma ei kuulu “happy prego`s” liigasse, pole need 10 kuud minu jaoks just mee lakkumine. Ja kindlasti seepärast oli see ka mu perele raske aasta. Aga siiski tohutult innustust ja jõudu andis Ina May Gaskini raamat “Loomuliku sünnituse teejuht”, millest jutustan siin .

TOODE

Mul on huuled selline tundlik koht. Nimelt tahan ma alati värvitud huultega kodust välja minna, aga huulte värvimine jällegi kuivatab tohutult huuli ja katkiste huulte peale huulevärvi kandmine pole teps mitte ilus ju. Nagu nõiaring – saad huuled pehmeks, paned huulevärvi peale, jälle kuivad, paned huulebalsamit, saad huuled pehmeks..

Meenub kohe seik, kui Mallukas kiitis oma kasutatavat huulepulka ja mis te arvate, mis peale seda juhtus? Jah, kogu poelett oli praktiliselt tühi tema soovitatud huulevärvist. Kust ma seda tean? Läksin ise ka jahile, sest olen tal märkanud tõesti kaunist punast huulevärvi. Aga jah, sain viimase punase ja pistsin ühe roosa ka sekka. Nüüd olen rohkem roosa peale üle läinud ja no neid ikka jätkub tükiks ajaks. Ja ma olen kord juba selline inimene, et enne uut majja ei too, kui vana veel alles on!

Aga Kivvi kollase ploomi huulemarmelaad , mis maitseb nagu päris ja kui oled selle peale kandud, siis ei taha kohe mehele musigi teha, et see kaotsi ei läheks. Sest mõned asjad on kohe sellised, mida tahad vaid endale hoida! 🙂

JULGUSTÜKK

Aasta suurimaks julgustükiks pean koolimajas üles astumist, kus rääkisin oma tööst esialgu väiksematele klassidele ja seejärel suurematele. Ma loomulikult ei teinud seda üksi, vaid koos Sirlega. Aitäh, Sirle! Aga ma siiani ei suuda uskuda, et ma sellega nõus olin ja sellise julguse enda seest üles leidsin. Aga see kinnitas veelkord, et äge on oma mugavustsoonist välja tulla!

P.S Kas juuste lühikeseks lõikamine liigitub ka siia alla? 😉

SÜNDMUS

Aasta sündmuseks pean loomulikult Britteni sündi – pere kolmas, väike pesamuna. Kas ka viimane, seda on veel vara öelda! 😉 Link siin!

BLOGIJA 

Aasta blogija tiitli pälvib Maakas pajatab, kes postitab pigem vähem, aga tabavalt. Eluline ja läbi huumori kirja pandu paneb alati kaasa muigama – tahad sa seda või ei!

Lisaks on mõnusa sulelennuga Carolin , kelle ma täiesti juhuslikult avastasin. Elab ja töötab  ta kõikjal mujal kui Eestis. Hetkel minu teada Bahreinis ja sealt ta oma igapäeva elu kirjeldab ja seiku meieni toob – värvikalt! Nagu loeks mõnd raamatut järjejutuna!

ÜLLATUS

Olin arvamusel, et kui juba kaks last on olemas, siis pole enam vahet kas on veel üks juures või ei. Aga peredünaamika muutus täielikult ja muutusime justkui ühtäkki kärarikkaks suurpereks 🙂

PETTUMUS 

Jevgeni Ossinovski. Rändelepe. Vist ei vaja pikemat seletust, kuid olin seniajani Ossinovski tulihingeline toetaja.

MÕTTETERA

“Kunagi pole hilja…”

 

Oli tegelikult üsna raske aasta ja olen ootusärev järgneva suhtes, põnevil ja avatud kõigele! Ei tahaks suures plaanis lubadusi anda uueks aastaks avalikult, kuna siis on aasta lõpus näpuga näitajad platsis, aga aasta märksõnad on “tervislikkus ja eelarve“, mis alati ei pruugi igakuiselt õnnestuda, aga pigem mõni patupäev/ kuu kui terve aasta jagu halbu otsuseid. Seega ehk teeks enda jaoks väljakutse, mida teie valvsa pilgu all teostada- iga nädal üks tervislik/tervislikum küpsetis ?! Ehk siis aastajagu tervislikke magusroogi?!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: