Beebijutud: kuidas meil siin läheb!

IMG_20181120_121459_398

Siit-sealt on uuritud kuidas meil siin kodus nüüd ikka läheb ja kuidas uus ilmakodanik end üleval peab ja kas ma ikka magada ka saan, siis mõtlesin ühe beebipostituse kirja panna, kus on kõike söömisest, magamisest, väljaheidetest, tissidest, gaasidest…

Kui ma paar nädalat peale sünnitust kirjutasin, et meie pereelu iseloomustab kõige paremini sõna kaos ( siin ), siis on nüüdseks olukord stabiliseerunud ja täitsa mõnus on. On küll rohkem tegemist ja enesele aega vähem, aga beebi on nii armas, et söö või ära. Süda tahab vahel armastusest lõhkeda. Njah, pisut imal vist, ma tean, aga no mis sa teed, nii nunnu on! Igale emale muidugi oma laps, seega ma usun, et te mõistate täpselt, mida ma tunnen?!

See ei tähenda aga seda, et meie kõik päevad roosad ja rõõmsad oleksid, ei ole! Ikka tuleb ette nutuseid päevi, kus Britten veedab praktiliselt terve päeva süles ja mina ootan, et keegi koju tuleks ja võtaks beebi ja annaks mulle hingetõmbe aega, aga siis keegi tulebki, kuid samas ei tõtta mulle koheselt appi ja siis ma juba pisardan. Jah, hormoonid on endiselt kõrgel. Ütlesin mehele, et sel aastal ära loodagi, et nad veel paika loksuvad. 🙂

britu
Enim kasutust leidvad püksid – emme lemmikud!

Gaasid

Minu suurim hirm ja õudus seoses Britteni tulekuga oli algselt, et jumala eest teda gaasivalud ega koolikud ei kimbutaks. Et me saaksime nautida beebiiga, mis on nii üürike, aga samas raskesti nauditav, kui beebi on gaasides/koolikutes, pidev nutt, magamatus, väsimus ja kurnatus. Ei ole nauditav, no ei ole. Seega kui Brenda beebiiga läks gaasivalude küüsi, siis siiani tundub, et Britteniga läheb teisiti- koolikud ei kimbuta ja gaaside väljutamisega tuleb ise suurepäraselt toime. Okei, vahepeal peab kaasa aitama,aga üldises plaanis ma ei vingu üldse.

Kohe alguses ostsime gaasirohtu Infacol, hakkasime kasutama. Hirmuga. Ma ei teagi mitu pudelit me ära kasutasime kas 2 või 3, ühel hetkel sai otsa ja juurde ka ei toonud kohe ning tõdesime, et Britten väljutab gaase kordi paremini kui ta gaasirohtu ei saa. Seega me enam ei ostnudki, sest tundus, et gaasirohust on rohkem kahju kui kasu.

Ma ei oska kuidagi seisukohta võtta kas minu toitumine kuidagi mõjutab ka last, see tähendab kas minu söödud toit tekitab talle gaase või ei. Ma tahan uskuda, et ei mõjuta. Samas koguaeg hakkab peas ohutuli vilkuma kui poes õunu näen ja neid korvi tahaks tõsta. Samamoodi on lood kapsaga. Või sõbranna ütles, et leib tekitab ka. Nüüd ma kardan leiba, kuigi isu leiva järgi on suur. Samas söön ma šokolaadi, mis juttude järgi ka peaks suur gaasitekitaja olema. Eile tuli ämm suure pajaga, milles valmiskeedetud praekapsad. Mis te arvate kas ma sõin? 🙂 Muidugi sõin, suure portsu. Laps magas öösel õndsat und ja siiani pole valud endast märku andnud. See tähendab vaid üht – ma võin täna veel seda imehead kapsast pugida! 🙂

smartcapture
Üks värskemaid pilte (1,5-kuune)

Tissitamine

Ma pole ühegi lapsega suurem asi tissitaja olnud. Ma ei leia selles midagi nauditavat ega mugavat. Minu jaoks pole olnud mingi probleem öösiti üles ärgata ja lapsele pudelipiima teha, pigem on olnud vastukarva rinna andmine. Tänaseks päevaks pole tissitamine mulle küll vastukarva, aga see ei tekita minus ka mitte mingisuguseid tundeid. Ma teen seda vaid kohustuslikus korras, aga ma ei oska lubada kauaks. See on ka teema, millest ma ei taha kõva häälega rääkida, sest pudeli andmine on meie ühiskonnas pigem taunitav. Lihtsalt inimesed on erinevad ja ma ei tunne, et lutipudelit andev ema on kuidagi halvem kui rinda andev emme. Kuid kõik paraku nii ei arva ja kukutakse emasid lahterdama. Samasugused leerid jagunevad ka vaktsineerimise teemal (ma ei hakka mainima vist kuhu poole mina kuulun), luti andmise ja lisatoiduga alustamise puhul.

Britten saab juba alates kuu vanusest kord päevas pudelist piimasegu ( mõni päev on vahele jäänud), sest ma tahan et ta oleks harjunud pudeliga ja ma ei taha, et ma oleks koju ja lapse külge aheldatud, kui mul tekib vajadus kauem eemal olla. Seda vajadust võibolla ei pruugigi tekkida, küll aga on vaja mulle seda teadmist ja tunnet, et ma saan vajadusel eemal olla. Võib kõlada isekalt, aga nii on.

smartcapture
Tegemist on naerusuise tüdrukuga, aga seda pildile püüda on raske. Teate küll, kui kaamera välja haarate, siis …

Aga tissitamine 3 esimest nädalat on paras katsumus. Kui iga kord lapse suuga nibu haaramise ja esimese imemise hetkel on tunne, et keegi hammustab sul parasjagu nibu otsast ja sa endiselt iga kord annad ühe uuesti ja uuesti, see on tõeline eneseohverdamine. Iga järgnev tissitamise hetk sa loodad, et ehk nüüd on valus aeg möödas, ehk seekord..

Minul läks seekord 3 nädalat kuniks rinnad selle imemisega ära harjusid. Taas mäletan, et eelmise lapsega oli pisut kreisim. Seekord polnud nii tohutuid piimapaise ja ma ei pidanud vahepeal välja pumpama üleliigset, et inimese tunnet säilitada. Hästi mõjus nibudele kreem Garmastan, paremini kui Purelan.

Annaks kohe medali kõikidele naistele, kes esimesed tissitamis nädalad üle elavad!

Häda nr.2 

Sujuvalt läheme söömisest üle toidu väljutamisele. Nimelt kui esialgu käis kõht läbi nagu kellavärk, siis ühel hetkel enam mitte. Möödus 5 päeva, kui leidsin, et seda on palju ja aitasime last Microlaxiga. Arstide jutu kohaselt on kuni 10 päeva okei, kui häda nr 2 vaevusi ei põhjusta. Taas 6 päeva möödas ja kasutasime taas Microlaxi. Kuid kuna ka seda ei soovitata liigselt teha, siis lasin tal kauem lihtsalt olla. Kuniks 7 päeva möödudes tegi ta ilusti häda ära, ilusat värvi ja tuli ilma suurema vaevata välja. Super! Nüüdseks tiksub viies päev  ja vaatame kuidas seekord läheb. Aga üks hea asi siin juures ka, mähkmeid kulub vähem! 🙂 Mähkmetest kiidaksin siiamaani Pamperseid!

smartcapture
Esimene pesuskäik! 14-päevane!

Magamine

Mingisugust kindlat režiimi meil magamisega pole. Samamoodi puudub kindel plaan ka söömisega. Hetkel on nii kuidas on. Päevad pole vennad nagu teate, aga õnneks on öise magamisega siiani kõik super hästi olnud ja iga öö saab ilusti magatud, vaid sööb une pealt ja magab edasi. Vaid üks öö on olnud poole kaheni öösel üleval nutune, aga see jäi sinna alguse perioodi ja enam pole ette tulnud. Seega unetuid öid on haruharva ja seda ka sellepärast, et ta niheleb lihtsalt vahel nii kõvasti, et ma ei saa magama selle peale jääda ja magab ta meie kõrval, sest ta on oma armsusega meid ära võlunud ja jätame enda juurde magama. Ptüi-ptüi-ptüi!

Lemmikud tekid on baika tekid siiski. Kuigi kodus on ka muud, siis baikakad on enamjaolt kasutuses. Meile meeldib Britu mõnusalt teki sisse alati mässida.

Lutte on meil kodus lausa mitu, kuid lemmikuks on siiski Mam lutt, mis kipub aga koguaeg ära kaduma, sellise märkamatu disainiga, et ei jää silma põrandal. 🙂

Riidenumbriks on 1,5-kuuselt enamasti 62, kuigi mõned 56 suuruses riided lähevad veel ka selga. Selle koha pealt on Lindexi riided sellise suurema kasvuvaruga. Õnneks/kahjuks väga palju riideid pole ja seepärast on kõik koguaeg kasutuses ja see väike inimhing jõuab neid omajagu määrida st pesumasin on koguaeg töös.

Britten paistab olevat rahuliku loomuga tüdruk. Kui ta silma vaatab ja jutustab omas keeles muidugi (alustas 1-kuuselt), siis tundub, et ta nagu juba mõistaks kõiki maailma asju. Nagu tema sees oleks vana inimhing. Kohe kui kodus läheb helitase liiga kõrgeks ja maad võtab närvilisem õhkkond, muutub Britu kohe rahutumaks. Tundub, et ta hindab rahu nagu minagi ja lõpuks ometi on taevaisa mind kuulda võtnud ning saatnud meile rahuliku lapse!

P.S! Kindlasti sõnusin nüüd kõik ära ! 🙂

 

britu2.jpeg
Õde tahtis ka pildile!

3 thoughts on “Beebijutud: kuidas meil siin läheb!

Add yours

  1. Sul veab, et öise magamisega on hästi. Meil ka vb oleks asi palju parem, kui ta ei hakkaks rahutult siplema varahommikul. Nüüd näen et gaasid vist kimbutavad natuke, tal endal silmad kinni ja ei nuta ega midagi, aga sipleb nii hullusti ja vigiseb. 😀 Ma ei saa magada kui keegi mul kõrval sipleb ja häälitseb, et see on pääris väsitav. Loodan et kunagi muutub ikka paremaks.

    Riietega sama lugu, pole neid nii palju ja vahel pean lausa ekstra mingi suure saunarätiku juurde lisama et masin üldse tsentrifuugima hakkaks. 😀

    Liked by 1 person

    1. Lohuta end sellega, et ta südantlõhestavalt ei nuta öösiti, vot see oleks paras katsumus ja paneks sind varsti hullumaja poole ajama 😁
      Ma pisut sõnasin selle postitusega vist ära, nüüd kohe rahutumad päevad olnud, aga süüdistan selles “mitte nädal aega kakamist”, õnneks siiski öösel ikka magab, aga see eest sain ma eelmise lapsega nii kohutavalt vatti alguses, et ebaaus oleks, kui taas nii oleks 😁
      Kui vana ta sul juba on?

      Liked by 1 person

      1. Jaaa, kui ta nutaks öösiti (noh, täna ta nuttiski ca tund aega nii jubedalt) siis ma hüppaks arvatavasti aknast alla :D. Ilma naljata haha.
        Ooo, räägi lähemalt kuidas sul eelmise beebiga oli? Või kirjuta postitus :D.
        Ta mul nüüdseks kaks kuud ja 10 päeva vana.
        Ja seoses selle ära sõnamisega, nii kipub olema jaa , pmst ei tohigi midagi kiita, sest järgmine päev on kõik vastupidi. 😀

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: