Kaneelisaiapäev ilma kaneelisaiadeta!

DSC_0015
04.10.2018 kaunis sügisilm!

Vist pole ühtki toiduhuvilist, kes poleks kursis, et täna on kaneelisaiapäev. Täpsemalt on kaneelisaia päeva tähistamine alguse saanud Rootsist aastal 1999, sest rootslasi peetakse kaneelisaia autoriteks ning neil pidavat olema alati kaneelisaiake kohvi kõrvale võtta.

Rootslaste kaneelisaiad pidavat olema ka tüüpilistest magusatest kaneelirullidest pisut vähem magusad ja nende tainasse lisatakse kindlasti kardemoni. Super! Ka mina armastan lisaks kaneelile meeletult kardemoni. Kaunistuseks puistatakse peale pärlsuhkrut. Njah, see näeb küll kena peal välja, aga kõva suhkrutükk hamba all eriti hea ei maitse ja võib hambagi ära murda. 🙂

Igatahes nagu alati kipub olema, kui on mingi tähtis päev või tähtpäev nagu näiteks täna kaneelisaia päev, siis ei ole mul tahtmist ega vaimu peal mitte midagi küpsetada. Kuna ma siin vabakutseline hobiküpsetaja, siis egas mingeid kohustusi ka pole ja keegi kindlaks päevaks ega kellaajaks küpsetisi ei oota, seega võin jalad seinale lüüa kui tahan ja kui tahan võin ka mitu ööd järjest küpsetada, kuidas parasjagu tuju on!

Kuna Brenda on praegu haige, siis oleme juba nädal aega kodus toimetanud ja koos toiminud. Uskumatu, terve see nädal on mu laps justkui üleöö suureks kasvanud või äravahetatud, aga ei mingeid jonnihooge ega midagi. Jah, nüüd sõnusin kindlasti ära, aga tõesõna – me oleme superhästi läbi saanud ja koos tegutsenud, et tahaks kohe “Vauuu!” karjuda. Või mõjub lasteaias käik kuidagi väsitavalt ja elab sündmusi õhtuti mu peal välja, kuid kuna nüüd pole nädala lasteaias käinud on ta rahulikum ja saab rohkem mu tähelepanu?! Ükskõik milles asi ka poleks, tahtsin lihtsalt kirja panna, et sellise lapsega võiks tõesti luurele minna juba!

Täna aga kui ülejäänud pool peret oli kodust lahkunud ja Brenda keeras voodis veel teist külge, kuna ta uinus alles kell 1 öösel! Läksin kööki, tulin tagasi mõnusa vahuse lattega ja ronisin tagasi sooja voodisse teki sisse. Mõnus! Mõnus ma ütlen. Elul pole kohe vigagi! 🙂 Kuigi jah, eks sellised voodis pikalt mõnulemise perioodid ei kesta igavesti, las ma siis seniks naudin kuniks neid on. Aga ega kaua ei tahagi teki all olla, kui päike kardina vahelt sisse piilub ja toa oma kuldsete kiirtega üle puistab. Päike saadab niivõrd palju energiat, et tahaks kohe tegutseda ja nii me siin toimetasime koos paneme pesu pesema ja koos kuivama ja jutustame kõigest mis parasjagu aktuaalne on. Korrastasin oma riidekappi ja avastasin sealt ühe kleidi, mis raseduse keskel tellitud sai. Loomulikult valisin ma kõige suurema suuruse, sest Hiina suurusused on niigi väiksemad kui muidu meil siinmail. Kleit tuli ruttu kohale, aga selga proovides oli siiski ta sel hetkel siiski üsna suur, eriti just varrukad. Nüüd kus ma olen viimast nädalat lapseootel, on see kleit ikka veel pisut suur. Seega isegi mu juurde võetud 20 kg pole suutnud seda kleiti parajaks teha. Huvitav, miks alati inimesed peavad end suuremaks kui nad tegelikult on?!

Igatahes see kleit seal kapi nurgas konutas ja selga ma ta ajasin, mille peale Brenda silmad lõid särama ja sõnas: “emme, sa oled niiiiii ilus!” ja ma ei liialda, see “niiiiii” oligi täpselt nii pikk nagu ma siia kirjutan. Kui ma hakkasin kleiti seljast ära võtma, et no proovitud juba mis ma siin enam ikka sellega ringi käin, siis Brenda keelas mul kategooriliselt kleidi seljast võtmise. Vaid läks hoopiski printsessikrooni otsima, suskas selle mulle pähe ja imetles nagu ta ema oleks päris tõeline printsess ühtäkki olnud. See oli lihtsalt nii kihvt kuidas ta kaasa elas ja härdusin ning kandsin kleiti oma mitu tundi enne kui kodust välja hakkasime asutama.

rbt

Brenda ise on ka parajaks ilueediks muutunud ja naljalt ilma kleidita enam välja minna ei taha. Rääkimata sellest, et kodus kannab alati kleiti ja vahetab neid veel kolm korda pealekauba nii kui mõni veepiisk peaks peale langema. Ja kui vanem õde sai endale meigilaua ( selline väike kirjutuslaud, kus ühe sahtli üles tõstes, on seal all peegel ning sahtli sees on kõiksugu pintsleid ja meigiasju), käib ta end seal taga kammimas, peavõru sättimas ja pintslitega tupsutamas. Ma küll päris meigivärve puutuda ei luba, aga vahel harva ta siiski ületab piiri ja tuleb üks silm lillakas peegi tagant välja. Eks ta ju meie pealt õpib. Kui lakin küüsi, siis vaatab huviga ja lausub innuga: “mina tahan ka emmeks saada, kui ma suureks saan!”

brenda

brenda1

Kuna siiski peas vasardas “kanelbullari päev“, sättisime end poodi kaneelisaiade järele, aga mida polnud olid kaneelirullid. Siiski saime kaunist sügisilma nautida, tõesti- imeilus ilm oli, pisut karge, tahtsid juba kindad kätte tõmmata. Haarasin kaamera ühes ja tegin paar piltigi, loomulikult ei puudunud pisikese preili outfitist kleit ja käekott.

P.S – Kui tagasi koju jõudsime, panin ise juba endale sellesamuse kleidi tagasi selga! 🙂

DSC_0014

 

Kuna “küpsetamisvaim” kadus kuskile täna ära, siis panen teile siia meeldetuletuseks mõned varasemad retseptid erinevatest kaneelisaiadest, mis mu meeli on köitnud. Ehk on teistelegi meelt mööda?!

kaneelisaiarullid
Retsept siin!

 

Kaneelisaiarullid 

Nende imemaitsvate krõbedate kohupiima täidisega  kaneelirullide tarbeks pole vaja ei midagi sõtkuda ega kaaluda, ei retseptis näpuga järge ajada ega sõrmi peos hoida kas õnnestub või ei, sest need õnnestuvad kõigil! 

 

 

image17
Retsept siin!

 

Õhulised kaneelirullid

Siin saad kõik rullid mugavalt ahjuvormi üksteise kõrvale laduda, kes soovib lisab ka rosinaid! 

 

 

 

 

rullid
Retsept siin!

 

Kaneelirullid muffinivormis

Retseptipostitus aastast 2016! Ma vist ei pea mainimagi, kui veider on vaadata oma mitu aastat vanu postitusi! 🙂

 

 

 

 

37052704_1796875437048392_909141802290774016_o

 Kaneelirullid ahjuvormis – vana hea klassika! 

Vaja läheb:

• 500 g nisujahu
• 250 ml sooja vett
• 1 pakk kuivpärmi
• 75 g suhkrut
• 5 spl õli
• näpuotsatäis soola

Täidis:

• 100 g võid ( või pool tassi õli)
• kaneeli 
• suhkrut

Sega omavahel jahu, kuivpärm ja sool. Lisa segule soe vesi ja suhkur. Sõtku tainas ühtlaseks, lisa vahepeal ka õli.

Jäta sooja kohta rätiku alla kerkima umbes 45 minutiks.

Kummuta tainas jahusele lauale. Sõtku korra veel läbi. Rulli ristkülikuks ning kata toasooja või, kaneeli ja suhkruga.

Kaneeli kulub mul päris palju, lausa paki võin ära kulutada, sest mida kaneelisem, seda maitsvam! 🙂

Murra tainas laiemast äärest üles, ülemise äärega vastakuti kokku. Lõika sellisteks viie cm-teks ribadeks ja keeruta iga riba sõrmede vahel spiraaliks ja keeruta spiraalid kaneelirulliks.

Loomulikult võid teha ka klassikalisi kaneelirulle. Rulli tainas ristkülikuks, määri täidisega. Keera tainas rulli ja lõika viiludeks.

Võta ahjuvorm ( keskmisse vormi mahub u 12-15 kaneelirulli), aseta kaneelirullid üksteise kõrvale ritta, lase pisut vormis kerkida.

Küpseta 180 kraadi juures umbes 17-20 minutit.

Söö ahjusoojalt!

Mõnusat küpsetamist!

 

Ma loodan, et sina said kaneelisaia täna süüa – kas enese küpsetatud, naabrinaise toodud või pagariäri oma – vahet pole! Elu olgu magus!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: