Ootamatu sügis, riietumine ja läätsesupp!

Hirmus külm saabus ühtäkki meie õuele, juba teist päeva kannan talvejopet, sest tuul tahab läbi kontide puhuda. Küll aga ei lähe mul jopelukk eest kinni, sest noh, sünnitähtajani on ei rohkem ega vähem kui 11 päeva ja olekski liiga palju loota, et jopelukk uhkelt kinni käiks! 🙂

Huvitaval kombel toimub aastaaegade vaheldumine alati nii äkki. Kuigi teame väga hästi, et peale kevadet tuleb suvi ja peale suve saabub sügis, siis ometi ma pole kunagi selleks valmis ja hakkab kiire riiete otsimine. Samamoodi ka sel aastal. Mäletan, et viimase nädalavahetuse õhtul hilja käisin korraks õues ja imestusest vajus suu ammuli, sest valitses tõeliselt soe suveõhtu ilm. Teate, täpselt selline kus tahaks Emajõe äärde kõndima minna, haarata jõeäärsest kokteilibaarist külm mohijto ja lihtsalt olla ilma kuskile kiirustamata ja nautida kesksuvist suminat. Oh, sattusin nüüd mõtetesse…

Ja juba järgmisel päeval valitses jäine tuul, mis pani kahetsema, et olin õhukese mantliga end kodust välja kupatanud, kõndisin mööda Tartu kesklinna, hõlmad laiali ja olin surmkindel, et õhtul vaagun voodis köhas ja nohus ning ootan end mind poputatakse kuuma supi ja muu paremaga. Heh, in dreams…

Samamoodi on keerulised lood laste riietamisega. Ostsin sel sügisel esimest korda softshelli materjalist kombeka. Tükk aega mõlgutasin mõtteid kas osta või mitte, sest minu jaoks on alati softshelli materjalist joped/kombekad ebahingavad tundunud ja kui laps on rahmeldis, kes niigi higistab koguaeg, siis higistab ta sellega veelgi enam. Küsisin sõpradelt nõu, kes küll kinnitasid mu teooriat higistamise kohta, kuid sellegipoolest soovitavad nad softshelli osta ja nende lastel on ka kasutusel.

Võtsin julguse kokku ja ostsin ära, sest muster oli ka nii ilus – tumesinisel taustal valged ükssarvikud. Olin müüdud! Nüüd olen kaks korda lapsele selle lasteaeda selga pannud, ei oska veel ise seisukohta öelda, aga tundub, et ta ise pole selle kandmisest suurt huvitatud. Võib-olla vajab pisut harjumist! 🙂

Praegu ripuvadki lasteaias tal nii vihmariided kui ka softshell, et siis ise otsustab seal. Koosolekul räägiti ka teemal, et lastel võiks seljas olla ikka sellised riided, mille selga panemisega ja lukkude tõmbamisega nad ise hakkama saavad, mitte selllised, mille peale nad ütlevad õpetajale “Aga minu emme küll oskab seda lukku kinni panna!” Tundsin end selles jutus kohe ära, sest mu Brendal oli kasutusel sel ajal just selline dressipluus, mille lukk oli hiljuti vimka sisse võtnud ja tõesõna ei läinud enam nii lihtsalt kinni. Vahetasin kohe dressika välja ja nüüd peaks Brenda ise hakkama taas saama.

Seoses dressipluusidega oli meil kord sõbrannaga arutelu – tema paneb lastele lasteaeda justnimelt ülepea tõmmatavad dressipluusid, mina aga arvan just vastupidi, et lapsel on lukuga dressipluusi lihtsam selga panna kui ülepea käivat. Kumb see nüüd õige on, võta kinni!? 🙂

Lähme nüüd sujuvalt riietumisest suppide juurde, sest justnimelt suppi sööks ma iga kell ja iga ilmaga, eriti sügis-talvel. Paraku ei arva taas mu pere sama, sest läätsesuppi nemad ei julge proovida! Aga just tummise läätsesupi köögiviljadega ma neile ette sööstsingi, üks lubas mäkki sööma minna ja teine tuli lihakäntsakaga koju ja praeb praegu köögis snitsleid, kolmas ehk kõige väiksem aga on rahul omaaia pirnidega, mida veel kapis leidub. Seega pean kogu supi ise ära sööma, mille vastu mul pole mitte midagi, sest supp läheb ju päevadega vaid paremaks, teate jah?! 🙂

Läätsesupp köögiviljadega

Vaja läheb:

  • 200 g punaseid poolitatud läätsi
  • 1 pakk Maahärra kerge supisegu ( siin )
  • 2 kartulit
  • 2 mugulsibulat
  • 3 küüslauguküünt
  • 500 g tomatipastat
  • 2 liitrit vett
  • soola, pipart, tilli

Prae poti põhjas tükeldatud sibulad klaasjaks, riivi sisse küüslauguküüned ja lisa läätsed. Kuumuta läbi, lisa tomatipasta ja vesi. Lase podiseda 20 minutit.

Nüüd koori ja tükelda kartulid, lisa supile koos Maahärra külmutatud kerge supiseguga, mis sisaldab peakapsast, sellerit, paprikat, tomatit, sibulat ja porrulauku.

Keeda veel umbes 20 minutit.

Maitsesta soola, pipra ja tilliga!

Arvesta sellega, et kui supp seisma jääb, hakkavad läätsed endasse vedelikku koguma. Seega algselt vedel tunduv supp võib mitme tunni pärast juba parajalt paksuks minna. Ega siin aitab vaid üks – järgneval päeval lisad vett juurde kuumutamisel ja saab jälle paraja paksusega supi! 🙂

Mis on paremat jahedal ilmal nina tilkudes supi ees istuda ja tunda kuidas keha seest soojaks läheb?! 🙂

Head isu!

Edit! Mees sõi siiski suppi ka! Pidavat täitsa okei olema! 🙂

supp6

 

 

 

2 thoughts on “Ootamatu sügis, riietumine ja läätsesupp!

Add yours

  1. Kõiksugu läätsesupid on sügis-talvisel ajal super head ja nii maitsvad! Ma kusjuures ei olegi tomatiga läätsesuppi teinud, pigem niisama või kookospiimaga. Peaks täitsa proovima, sest tomat erinevates roogades maitseb väga!

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: