Graavilõhe, emasüda ja haige laps!

haige

Täna öösel oli pere väiksemal pidupäev, nimelt sai ta meie kõrvale magama. Mitte, et ta iga õhtu luniks ukse vahel meie juurde magamatulekuluba, aga siiski ei keeldu ta kunagi kui talle sellise ettepaneku teeme. Oma toas magama minekuga on üsna head lood. Neil on seal narivoodi ja kui Brenda õega ühte tuppa kolis, pidime emb-kumb emme või issi tema kõrval olema kuni ta uinub. Tihtipeale kaasnes sellega stress, sest tundus, et laps ei jäägi mitte kunagi magama ja mõtled seal samal ajal mida kõike sa sel ajal oleks jõudnud ära teha. Polnud harv ka juhus kui üks meist- mina või mees- oli selle aja peale teises toas või lapse kõrval magama jäänud. Ja omavahel oleku ajast ei tulnud õhtuti eriti juttugi enam mõnda aega.

Ühel hetkel tulime idee peale, et Hanna-Liisa võiks ju hoopis ise oma õe kõrval olla ja koos magama jääda. Hanna-Liisal polnud selle vastu ka suurt midagi ja nii ta nari ülemiselt korruselt alla Brenda juurde magama koliski. Mõnda aega uinusid nad koos, jutustasid oma jutte ja kõik sujus.

Ühel hetkel aga Hanna tahtis üles oma voodisse tagasi kolida ja loomulikult ei saanud ma seda keelata. Õhtul lihtsalt ütlesin Brendale, et õde läheb üles magama ja sina magad all. Tegin talle sinna sossu pesa, kogus oma kaisukad kaissu, soovisime head ööd ja nii oligi. Brenda ei hakanudki vastu, ei mingit protsesti, vaid sujuvalt oligi nõus üksinda oma voodis magama jääma. Uskumatu! Tundub, et kõik on hetkel rahul. Kõik saavad end ilusti välja magada. Kellelgi pole kitsas öösel. Lõpp hea, kõik hea! Ahjaa, viimasel ajal siiski Brenda on tahtnud, et me koridoris tule põlema jätaksime. Lastetoa uksel on sellist tuhmi klaasi pisut ja sealtkaudu kumab õrnalt valgust tuppa ja tuba pole sel juhul päris pime. Kui see teda rahustab ja ta uinub üksi paremini, siis pole meil selle vastu midagi. Seega umbes 22-st saame mehega omaette jääda ja lihtsalt olla.

Kuid mitte kauaks, sest peagi ilmavalgust nägev Britten kolib oma võrevoodiga meie tuppa. Kogu beebimajanduse etapp algab otsast peale – mähkmemajandus, poolikud ööd, tilkuvad rinnad. Okei, nüüd tõin vist vaid kehvema poole välja. Siia juurde kuuluvad veel lebotamishommikud, kärutamised värvilises sügises, beebi naeratama ajamine, kaisutamised, musitamised. Kuid hetkel olen ma nõus juba kõigega, tahaks suurest kõhust lahti saada, sest küljekeeramised ja asendi muutmised on võimatud, kõrvetised endiselt piinavad, hingata tahaks normaalselt. 🙂 Aga ei, ma ei vingu. Ma igatsesin endale nii väga kolmandat last, et ma ei saaks õnnelikum ollagi. Raseduse aeg ongi minu jaoks alati kõige raskem osa olnud. Ma ei armasta rase olla. Aga valikut pole ja et lõpptulemuseni jõuda, peab selle aja üle elama. Naised liigituvadki siin eri kolonnidesse- on need, kes jumaldaad raseduse õndsat olekut. On need, kes armastavad beebiiga. Ja need, kes võtaks kohe endale kolme aastase käevangu kui saaks.

Sügise saabudes on huvitav jälle jälgida läbi sotsiaalmeedia oma tuttavaid, kes millises eluetapis parasjagu on. Mõned on täielikult karjääri edendamise lainel. Teiste arengut on tore jälgida. Isegi kui muidu igapäevaelus ei suhtle, on hea näha, kui inimesel läheb nii nagu ta on südames soovinud. Kasvõi väikeste sammude haaval, iga aeglane edasiminek on siiski parem kui seisak. Seega, kes end siin lõigus praegu ära tundsid, siis teate, et teid jälgitakse ja tuntakse rõõmu teie saavutuste üle. Nii, et jagage ikka edusamme ka teistega. See annab teistelegi jõudu ja motivatsiooni juurde, et liikuda enda eesmärkide poole. Muidugi on ka kadedaid inimesi, kes leiavad igas su sammus negatiivse üles ja keskenduvad sellele. Siin pole muud kui las olla, kadetatel ja õelatel inimeste suurim karistus on see, et nad peavadki oma elama igapäevaselt oma tunnete ja mõtete lõksus.

On neid, kes alustavad taas kooliteed, on neid kes otsustavad oma elus kannapöörde teha ja hoopistükis kolivad riigist välja või vahetavad elukaaslast.  On vabadusenautlejaid. On mitmeid abieluranda sõudjaid. Ja siis oleme meie – kes oleme parasjagu beebimajanduse lainel. Meie, kelle elu pöörlebki hetkel lastega seonduva ümber. Ja nii lihtsalt ongi.

Igal inimesel on käsil parasjagu omale sobiv eluetapp. Siinkohal ei pea kõõritama teise poole oma mõtetes, et issand tema elumõte on vaid pidutseda ja naaber Kati teeb vaid  lapsi. Mõni ei suuda mõista kuhu teine oma mitme haridusega läheb. Ja kindlasti on neid, kes ei mõista miks mõni harrastab Nipernaadi elu reisides vaba hingena mööda ilma. Ega ei peagi otseselt mõistma, kuid pole sünnis ka maha teha teise elu valikuid. Ehk on tema just parasjagu eneseotsingute eluetapis? Ja naabri Kati pereloomise etapis. Ehk Nipernaadi leiab ka enesele kunagi kindla kalju, kus peatuda. Lihtsalt neid eluetappe ei läbi kõik kindlas vanuses, kindlal ajal. Vaid igaühel on selle jaoks oma aeg, mis on tema jaoks õige. Ühesõnaga, vähem kõõrdpilke teiste suunas!

Seega minu jutustused jäävad hetkel lastega seotuks, sest  lapsed ongi praegu mu elu kese. Minu praegune eluetapp, mis muud!  Seega tulles tagasi algusesse, lubasime Brenda täna öösel enese kõrvale magama, sest müstilisel kombel tekkis tal väike palavik õhtul. Vaatan laps nii soe kuidagi ja silmad haiged, kraadin 37,3. Ma ei julge haiget last teise tuppa magama saata, sest mis siis kui tal äkki palavik tõuseb kõrgustesse,laps juba krampides vaakub hinge voodis ja mina lasen teises toas õndsat und? Äkki ta ei suuda märku anda, kui tal kõrge palavik on tekkinud? Loomulikult on meil sellistel öödel väga kitsas magada. Öösel ärkasingi üles, et Brendat kraadida ja silmasin, et mees magas rusikas vastu maad, hoidis end ühe käega vist kindlalt maas, et päris maha ei kukuks. 🙂 Igatahes lohutasin teda sellega, et üks väänik lisandub varsti veel.

Palavik näitas 38,3. Ma tean küll, et nii vara veel palavikku ei alandata ja alates 38.5 võiks rohtu anda, aga andsin siiski ära, sest mõtlesin, et unustan end magama muidu. Ostsin talle viimane kord need Junior Paramax tabletid, sest ta ei tahtnud kohe üldse mitte enam küünlaid kasutada ja siirupid tekitasid talle juba okserefleksi. Seega läksin suures hädas apteeki, et kas tablette nii väikestele juba anda ei või. Ja näed sa, võiski! Super igatahes! Ega emasüdamel pole kerge anda lapsele vägisi rohtu, mis lapsel okserefleksi tekitab või pepule valu teeb.

Emasüda on üldse väga kummaline ja ma ei tea kas kunagi läheb kergemaks ka, kui lapsed näiteks oma elu peale ära lähevad. Eile igatahes mu emasüda pettus ja muutus kurvaks, kui midagi vanemale tütrele ette heitsin, et ta vist kooli võetud võileibu ära ei olnud söönud, sõnas ta vastu, et ta ei jõua ära oodata kuniks ta 18 saab ja välja saab kolida. Emasüda sai haiget ja läksin ära Brendaga õue jäätist sööma, et tunnetel oleks aega  maha rahuneda. Saan aru, et ta ei mõtle seda tõsiselt ja selline iga lihtsalt. Hiljem rääkisime sel teemal, leppisime ära. Teatud vanuses on ju sõbrad ja nende ütlemised kordi tähtsamad kui vanemate omad. Ema-isa tunduvad sel perioodil kõige vähem teadjamad inimesed üldse maamuna peal ja mille kuradi pärast peavad nad sekkuma mu ellu. Ma tean, läbitud etapp endalgi. Alles hiljem tuleb teadmine, et tegelikult ema teab ja ema ei tänita niisama suusoojaks, vaid ta tõesti hoolib sinust ja tahab sulle parimat, sest ta armastab sind niivõrd palju lihtsalt! 

Aga lõpetame ikka toidulainel. Kui teised pereliikmed olid kooli-tööle läinud ja meie Brendaga lebotamise lainel, serveerisin talle voodisse kandikul graavilõhet ja juustu, vett ja kurki. Muidugi ta suurt lõhest ei hoolinud, aga meie mehega jumaldame seda. Kas oled graavilõhet teinud? Söönud? Imeline! 

Graavilõhe

Vaja läheb:

  • lõhefilee
  • meresoola
  • suhkrut
  • värsket tilli
  • oliivõli
  • soovi korral riivitud sidrunikoort

Puhasta filee luudest, kasuta pinsette.

Lõika fileest fileerimisnoaga õhukesed viilud.

Sega meresool suhkruga.

Aseta viilud tihedalt purki või karpi kihiti nii, et iga kihi vahele puistad soola-suhkrusegu ja ohtralt tilli. Peale vala pisut oliivõli. Kõike tunde järgi!

Aseta kaan peale ja jäta külmikusse ööpäevaks maitsestuma. Mida kauem, seda parem.

Jah, üldiselt nii kaua oodata ei jõua ja asume juba varem kala kallale.

Hommikul määri krõbeda saia peale veel Merevaiku ja kata graavilõhega, imeline!

  • Tegemisviise leidub erinevaid, kuid meie versioon on just selline!

 

graavikõhe

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: