Jah, jälle tegin kotlette!

KOTLETT

Tegin eile kotlette. Teate küll neid kodukootud hakklihaga?! Korraks isegi mõtlesin, et teen ilma lihata – kartuli-porgandikotlette, aga ei. Sain õnneks pidama ja otsustasin siiski lihaselise kotleti kasuks. Muidu poleks midagi, mulle maitseks, aga ma olen enam kui kindel, et ma oleksin pidanud kogu kupatuse üksi ära sööma. See eest olin üsna kaval ja pistsin taaskord kotleti sisse juurikalisi. Jah, just, mitmuses! Sest sel korral panin lausa porgandit ja suvikõrvitsat korraga sisse. Oh, jummal, kui hea! 

Loomulikult sekka veel sibulat ja küüslauku ka. Poolest kilost hakklihast, törtsust suvikõrvitsast ja ühest purikast porgandist sai lausa 25 kotletti. Mõtlete nüüd, et seda saab järgmise nädalani süüa ja veel naabrinaisele pakkuda!  Oh ei, hetkel vaid 1/5- ndik alles. Selles suhtes on mureta, et õhtuks saab kartuli ja seenesousti kõrvale veel neid mekkida.

Ämm ja äi hüppasid ennist korra läbi ja arvake ära mis nad tõid?! Pisikese ämbri täie puravikke, no nii kastmejagu. Nii vahva! Ei peagi ise metsa küürutama minema. Kaheksandat kuud rasedana pole teps mitte lihtne kummardada ka, kõrvetised kohe ligi ja oksemaik suus kummardamisega. Aga seeneisu on küll suur! Samas kui uurisin kas metsad nüüd seeni täis paksult, sest vihma ju siin kallanud nagu oavarrest, siis polevat metsas seeni ühtigi. Pidi ikka taga otsima. Ma ei hakanud kahtlema ka neis, nad siiski maainimesed ja kogemusi mitmekümne aasta jagu rohkem kui mul.

Kui saaks ka lapsed seenesousti sööma. Šampinjone armastavad küll, aga muud seenelised nagu ei kipu meelt mööda olema. Kord tegin pisut puravikke purki marinaadi, küll tulid maitsvad. Teeks veel, kui oleks vaid mahti metsa minna. Ehk järgmisel aastal?! Kaasaks kogu pere protsessi, küll siis oleks oma korjatul eriline väärtus ja kastmele antaks hindeks hindamatu!

Tõingi eile keldrist oma enese tehtud letšo purgi üles – kaunis punane ja maitsev. Eriti hea meel on mul letšosse lisatud suvikõrvitsa üle (koos koorega). Mitte, et ta maitset annaks, kuid kaunist rohelist ilu annab küll.

Letšot tõstsime praekartuli kõrvale. Jaa, lugesite õieti. Praekartul! See vana hea praekartul. Ohtra sibulaga. Letšo sobib praekartuli kõrvaseks suurepäraselt. Sekka veel kodukootud kotlette, panen siia retsepti ka kirja, kuigi ma olen seda vist siin kordi ja kordi üles märkinud ja tundub, et kõik ju teavad kuidas kotlette teha!?

Kodukootud mahlased kotletid ( ca 25 tk) 

Vaja läheb:

  • 500 g kodust hakkliha ( Maks ja Moorits)
  • 2 mugulsibulat
  • 2 küünt küüslauku
  • 1 suurem porgand
  • jupp rohelise koorega noort suvikõrvitsat
  • kaks peotäit riivsaia
  • pool kruusi hapukoort
  • soola, pipart, maitserohelist

Riivi porgand ja suvikõrvits ning lisa hakklihale. 

Sega korralikult läbi. 

Lisa sekka pisikeseks tükeldatud sibulad ja riivi sisse küüslauk. 

Puista kotletisegusse riivsai ja hapukoor.

Lisa pisut pipart ja kui on ka maitserohelist. 

Puista mõnuga soola. Kui arvad, et on küllalt, lisa veel pisut, sest üldiselt kiputakse soola ülesoolamise hirmus pisut liiga vähe lisama. 

Mätsi käte abil paraja suurusega kotletid.

Aseta ühte kaussi riivsai ja teise klopi muna lahti.

Kasta kotlet kõigepealt muna sisse ja seejärel riivsaia sisse. 

Prae kuumal pannil õlis mõlemalt poolt kuldseks.

 

  • Munasse kastmise võib ka ära jätta, lisab lihtsalt kollast kaunist tooni kotletile.
  • Kui soovid ka kodust letšot teha, vaata tegemisviisi siit

 

Kas oled ka juba miskit purki teinud?

Kas peavad talveni vastu või kipud ka varem purke avama?

Kuidas tehakse teie peres kotlette?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: