Kuidas valmistuda sünnituseks?

98E50F29-EA90-434B-B43E-A01DCDA40F80

Kui me räägime sünnitusest, meenub esimesena valu. See meeletu valu, mida pidi kogema enne, kui sa lapse oma rinnale said. See valu ja hirm valu ees on ka mind saatnud terve raseduse jooksul. Sellest on ilmatuma raske võitu saada. Olgugi, et ma teoorias tean, et hirm on kõige halvem kaaslane sünnituse ajal ning pikendab lapse ilmale tulekut.

Sünnitustegevuse alguses hakkab meie keha tootma valuvaigistavaid hormoone ehk endorfiine. Valu suurenedes kasvab ka endorfiinide hulk veres. Kui sa oled aga pinges ja hirmul, endorfiinide hulk ei suurene, vaid lisandub hulgaliselt adrenaliini ja see tõstab valu esiplaanile. 

Teoorias saan ma selles suurepäraselt aru – ma tean, et pean lõdvestuma ja enda keha vabaks laskma, kuid ometi tundub see minu jaoks nii ületamatuna.

Kui sünnituseni on jäänud ca kuu aega, otsustasin end vaimselt häälestada sünnituseks ja sisendada endale, et ma saan hakkama. Ma ei lähe pingesse ja hingan vaikselt oma lapse välja. Võiks ju arvata, et kui naine on nii mitu korda sünnitanud, ei saa see olla raske ja naine teab juba kõike, kuid paraku see nii pole. Iga rasedus ja sünnitus ning beebiiga on nagu uus. Kõik on kui peast peoga pühitud ja tuleb taas end häälestama hakata.

A0F93CED-A295-45D0-9ADE-1282425896A3

Alustuseks võtsin 3 raamatut raamatukogust:

  • Ina May Gaskin “Loomuliku sünnituse teejuht”
  • Ülle Liivamägi ” Loomulik ehk aktiivsünnitus”
  • Val Clarke “Sünnitus instinktide toel”

Võin öelda, et lugesin iga raamatu pea justkui hingetõmbega läbi, kuna need teemad on hetkel minu jaoks paeluvad ja huvipakkuvad. Kõik kolm on täiesti erinevalt kirja pandud, erinevalt lähenetud.

“Loomuliku sünnituse teejuht” on neist ehk kõige jutustavam, kuidas autor kirjutab nagu suust tuleb lähtudes oma praktikatele. Esimene osa keskendus vaid sünnitushetkede jutustamisele, mis mind väga ei köitnud, sest ei mindud täiesti süvitsi. Teine pool oli paeluvam, mis sisendas, et sünnitama hakkaval naisel on seesmine jõud ja teadmine olemas – ta teab kuidas ta tahab sünnitada ja kui sünnitegevus pihta hakkab, tema sisemised instinktid ütlevad kõik mida teha, tuleb osata ja julgeda neid vaid kuulata.

“Loomulik ehk avtiivsünnitus” oli pisut iganenud vahepeal, kuid samas oli seal täpselt välja toodud sünnitusasendeid ja hingamisharjutusi, mida kasutada võiks. Ikka ja jälle rõhutati ka siin raamatus, et gravitatsioon teeb oma tööd suurepäraselt, ärge takistage seda selili lamamisasendiga. See on kõige takistavam ja rõhuvam asend. Lisaks seletas raamat ära päris täpselt kuidas su keha käitub sünnituse ajal.

“Sünnitus instinktide toel” oli neist ehk kõige teaduslikumalt kirja pandud, kuiv lugemine. Samas informatsiooni oli. Kuid ikka jälle – instinktid juhivad sind, kui sa vaid lubad.

Kui ma enne neid raamatuid ehk lootsin salamisi keisri peale, siis peale lugemist mitte enam nii väga. Naised on sünnitanud aastasadu, sinu keha on selleks sünnitushetkel valmis. Ta on valmistanud end ette selleks 9 kuud, sinu ülesanne on vaid kuulata oma keha ja lasta tal oma tööd teha. Igasugune sekkumine, kaasa arvatud keiser ja emakakaela avanemise katsumine, on sinu kehale vastu töötamine. Me ei räägi siin eluohtlikest seisunditest, siis peab muidugi sekkuma, kuid mida rohkem saab ema lihtsalt olla häirimatult, seda parem on. Komplikatsioonide oht sekkumisel, võib aga pöördumatut kahju teha. Kuna aga meie ühiskonnas tehakse nii suurel määral keisreid, siis on levinud arvamus, mis minuga ikka juhtuda saab ,neid tehakse ju koguaeg. Paraku võidki sina selle mõne protsendi hulka sattuda, kellega ei lähe kõik nii sujuvalt.

Lugemine aitas mõista mida mu keha igas sünnitusprotsessis teeb ja miks ta nii teeb, miks põhjustab see sellist valu ja kuidas ma saaksin selle ajal käituda.

Punktid, mis võivad viidata, et sünnituseni pole palju jäänud:

  • tekivad külmavärinad ja vabisemine
  • kõrvetised kaovad ära
  • sagenevad wc käimised
  • kehakaalu langus kuni 3 päeva enne sünnitust
  • võib kaduda söögiisu, võid oksendada või kõhu lahti lüüa- organism tahab vabaneda üleliigsest koormast.
  • võid tunda kummalist tuima seljavalu, mis tähendab et emakalihased teevad tööd

Loomulikult ka :

  • emaka kokkutõmbed
  • lootevete puhkemine
  • limakorgi eemaldumine

Ei tasu kohe haiglasse kiirustada, sest algses faasis võib sünnitegevus üldsegi peatuda haigla ruumidesse jõudes, kuna tegu on siiski intiimse tegevusega, soovib su keha ja alateadvus võimalikult mugavat kodust keskkonda, kus saad end pingevabalt tunda. Paraku haigla seda üldiselt pole ja kogu tegevus võib hoopis peatuda. Sünnitusmajja soovitatakse minna alles siis, kui aktiivne faas on käes. Kus emaka kokkutõmbed võtavad kogu sinu tähelepanu ja muu jaoks mahti ei jää, alles siis oled aktiivses sünnitegevuses ja võid haiglasse liikuda ning seejärel üldiselt sünnitegevus ei peatu enam, hoolimata valgetest kitlitest ja valgusrikastest sünnitubadest.

Sünnitusasenditest rääkides, siis kui ma nüüd meenutan, on kõik mu lapsed sündinud siiski selili-poolistukil sünnitustoas. Kuigi enne seda kõnnin ringi ja õõtsun, on mind lõpuks ikka voodisse talitatud sünnituse lõppfaasiks. Ma nüüd siin mõtisklen endamisi kuidas meil siin haiglates lood on- kas sünnitajal on vaba tahe sünnitada, mis asendis tahab ja ämmaemand kohaneb sünnitust vastu võtma vastavalt sünnitaja asendile või hoopis sünnitaja peab talitama selle järgi kuidas ämmaemandal mugav on?!

Peale nende raamatute läbi lugemist ei taha ma kohe kuidagi selili voodisse minna, et laps välja pressida. Pigem tundub mulle esmapilgul meeldiv ja mugav asend poolpüstine asend, kus saan oma partneri kaelas kokkutõmbe ajal kõõluda ja õõtsuda. Samas ega ma muidugi seda ette ei tea, enne kui selles hetkes olen, kas mulle see asend ka siis kõige mugavam on, kuid ma olen enam kui kindel, et selili asend pole kõige mugavam.

Sünnitusasenditel on määrav tähtsus sünnituse pikkusele ja võimsusele. Kui naisel lastakse sünnituse ajal valida, valib ta endale spontaalselt õige asendi.

Miks ei ole selili asend sünnitamisel hea?

  • Gravitatsioon
  • Sellega kaotad 30 % vaagna väljapääsust
  • Lahkliha pole lõdvestunud olekus

Gravitatsiooni mõju kaob sellises asendis, mis pikendab sünnitusprotsessi. Kuid selili asendis  kaotad 30 % vaagna väljapääsust. Tulle läbi vaagnapõhjalihaste, venitab lapse pea häbemeliidust ja surub sabaluukondi tahapoole välja, tehes nii enesele teed. 90% kõigist vaagnapõhjalihastest asuvad tupe ja sabaluukondi vahel. Seda osa nimetataksegi lahklihaks. Juhul kui sa oled selili, ei pääse sabaluukont tahapoole liikuma, sest ta on fikseeritud. Seega hakkab laps suruma hoopis vastu häbemeluud. Pinges lahkliha ei taha lapse pea sündides eest ära liikuda, vaid jääb peale ette, takistades sündimist ja nii vajad sa lahklihalõikust, mis aitab lapse peal lihtsamalt sündida.

Vaagna asend on hoopis teine, kui sa oled püsti või põlvili, poolkükakil  või kükkis- sabaluukont saab vabalt liikuda, lahkliha on lõdvas asendis ja saab vabalt eest ära liikuda.

Kui pead/tunned vajadust siiski pikali olla, aseta end sel juhul vasakule küljele pikali!

Sfinkteri seadus

Sfinkter on ringjatest silelihastest koosnev sulgurlihas. Sulgurlihasega lõpeb nt seedetrakt (päraku sfinkter ehk sulgur). Ka emakakael koosneb ringjatest lihaskiududest, mis tavaolekus on suletud, nagu ka päraku sfinkter, ja mis avanevad sünnituse käigus, et emaka sisul väljuda lubada.

Sfinkteri seadus ütleb, et kui sünnitegevus ei lõppe “mõistliku” aja möödudes normaalse sünnitusega, aeglustab seda tavaliselt privaatsuse puudumine, hirm ja sünnitava naise ajus vale osa stimuleerimine.

Sfinkteri seaduse põhitõed:

  • Erituselundite, emakakaela ja tupe sfinkterid toimivad kõige paremini intiimses ja privaatses õhustikus – näiteks lukustatud uksega tualettruumis või magamistoas, kuhu keegi tõenäoliselt ei tule
  • Neid sfinktereid ei saa soovi korral avada ja nad ei reageeri käsklustele ( nt. pressi! või lõõgastu!”
  • Kui inimese sfinkter hakkab avanema, võib see järsku sulguda, kui see inimene tunneb ärritust, hirmu või piinlikkust või kui teda alavääristatakse. Miks? Kui veres on palju adrenaliini, ei võimalda see sfinktereid avada. Just selle takistava teguri tõttu on traditsiooniliste ühiskondade naised enamjaolt valinud sünnituse juurde teised naised, välja arvatud erakordsetel juhtudel.
  • Suu ja lõualuu lõdvestamine on otseselt seotud emakakaela, tupe ja päraku võimega täielikult avaneda ( soovitan teil see meelde jätta, kui kannatate kunagi hemorroidide käes ja kardate kakada, kuna see sfinkteri seaduse aspekt kehtib ka selles situatsiionis)

Sfinkterid toimivad kõige paremini tuttavas ja privaatses õhustikus. Teate küll, paljud ei käi häda nr 2-l kuskil külas viibides või ekskursioonil. Koju saabudes jooksevad aga esimese asjana wc-sse.

Põhja-Carolina ämmaemand Lisa Goldstein viib läbi katse, et näidata isadele kuidas takistused võivad sfinkterite avanemist mõjutada. Esiteks näitab ta neile 50-dollarilist rahatähte. Siis paneb ta põrandale keskmise suurusega roostevabast terasest kausi ja laseb 10-15 paaril selle ümber seista. Seejärel pakub ta rahatähte esimesele mehele, kes ette astub ja kõigi nähes sellesse kaussi pissib. Kõigi oma tegevusaastate jooksul ei ole ta iial seda rahatähte kellelegi anda saanud. 🙂

Sfinkterid võivad hoolimata nende omaniku soovist “pauguga ” kinni minna. See on osa loomulikust “põgene või võitle” reaktsioonist, mis eeldatava ohuga seondub. Kui organismi hirmutatakse või vihastatakse , tõuseb vereringes adrenaliin tase. Kui metsikus looduses sünnitavaid emasloomi, näiteks gaselle, üllatab röövloom, võivad nad isegi sünnitamise hetkel protsessi tagurpidi käima panna. See on vaid üks imetajate viise end sünnituse haavatava protsessi ajal kaitsta. Need samad evolutsioonilised käitumismallid võtavad sünnituse ajal ka inimeste üle võimust, kuid me ei pruugi tingimata oma käitumise evolutsoonilist tarkust mõista.

Naer, vesi , positiivsed sõnad ja sügav hingamine aitab sfinktereid avada!

Veel üks huvitav tähelepanek – nagu ülal, nõnda all!

Lõdvestunud suu tähendab elastsemat emakakaela. Naistel, kelle suu ja kõri on sünnituse ajal avatud ja vabad, vajavad harva pärast sünnitust õmblusi. Need naised aga, kes pressimise ajal grimasse teevad ja oma lõualuid kokku suruvad, saavad suurema tõenäosusega rebendeid, kuna nende lahkliha koed on rohkem pinges. Enamiku naiste jaoks on kergem lasta lõdvaks lõualuud kui alakeha!

Peatage ennast, kui tunnete, et tahaks hambaid krigistada või  lõuga kokku suruda. Hingake sügavalt sisse ja välja, lastes oma suu ja kõrilihased vabaks. See toime on tugevam, kui välja hingates kuuldavalt ohkate. Tehke nii madalat häält, et see paneb teie rinnaku vibreerima.

Ma ei suuda end absoluutselt lõdvaks lasta ka kõige tavapärasemates günekoloogilistel visiitidel. Kui on vaja mõni proov võtta alt poolt, lähen ma automaatselt lukku ega suuda end hoolimata günekoloogi sõnadest ” lase lõdvaks” end lõdvaks lasta. Samas magamistos pole lõdvaks laskmisega mitte mingisuguseid probleeme. Siinkohal tuleb minu puhul mängu sfinkteri seadus- magamistoas on privaatne ja mugav õhkkond, arsti kabinetis aga mitte. 

Sünnitusetapid

  • Esimene etapp – emaka avanemine
  • Teine etapp – väljutusperiood
  • Kolmas etapp – platsenta sünnitamine

Ma ei tahaks siinkohal enam pikemalt peatuda. Esimene etapp on kõige pikem. Emaka avanemisele saad kaasa aidata olles püstises asendis ja palju ringi jalutada ning lasta gravitatsioonil oma tööd teha. Kui esimene etapp on üle elatud, läheb lihtsamaks. Presside tekkimisel, kaovad need põletavad “maailmalõppu” ja “ma enam ei jõua” valud asendudes hoopis teistlaadi tundmistega.

Pressi tunne on niivõrd võimas ja tugev, et sa lihtsalt ei saa mitte pressida. Lase kehal toimida, hinga omas rütmis ja ära suru hambaid ja ja huuli kokku, vaid hoia need avali. Sfinkteri seadus, mäletad?

Kui lapse pea hakkab tupe-pilust paistma, nimetatakse seda kroonimiseks ehk sisselõikumiseks. Järgmise pressiga võid tunda rebimistunnet. See on lahkliha, mis tõmbub teelt kõrvale, samal ajal ise venides. Kui lapse pea on sündinud, kaob ka põletav rebimistunne, järgmisena sünnivad õlad ja seejärel libiseb kogu keha välja. See on sünnitusprotsessi parim hetk ja tunne- su olemine muutub nii kergeks, nagu oleksid saanud maailma parima orgasmi – õnnis, rahulolev, kerge. Sa ei suuda oma emotsioone varjata, sest su rinnale asetatakse kauaoodatud pereliige. See on midagi ülivõimast, mida on raske sõnadega edasi anda.

Pressi ajal on kõige tähtsam hingamine, just väljahingamine. Kui lapse pea tuleb nähtavale, püüa mitte nii tugevalt pressida, vaidhinga laps välja”, sellega väheneb rebendite oht.

Edasine platsenata väljutamine on juba köki-möki kõige eelneva kogetu juures! 🙂

Mis mulle nende raamatute juures eriti meeldis, et nad ei lõppenud sünnitegevuse lõpuga, vaid andsid julgustavaid ja toetavad sõnu ka edaspidiseks (sünnitusjärgne depressioon, imetamine, armastus).

Hirmus lihtne on siis teoorias ümber jutustada ja fakte välja tuua, kuigi tegelikult me kõik teame, et sünnitusmajja saabudes me tegelikult kunagi ei tea kuidas meil läheb ja tihtipeale hoolimata endaga tehtud vaimsest tööst ja valmisolekust ei piisa, et kõik läheks nii nagu oma peas oleme valmis mõelnud. Raamatute läbitöötamine ei ole võtnud mul hirmu valu ees ära, küll aga on andnud mõistmist ja teadmisi, mis minu keha ja mõistusega sünnitegevuse hetkel toimub ja kuidas saan ma sellele kaasa aidata.

Küll aga soovitan ma neid raamatuid lugeda ( eriti Ina May Gaskini ” Loomuliku sünnituse teejuht”), mis avardab ja annab teadmisi, mida su keha sünnitusel kogeb, mida ta parasjagu teeb ning mida saad sina teha. Lisaks annab see raamat Sulle palju eneseusku ja teadmist, et sa oled võimeline millekski nii imeliseks, su keha on selleks võimeline, usu endasse ja oma kehasse. Raamat annab palju nippe ja soovitusi sünnituseks, mis võivad sind kõige lootusetumal hetkel aidata ( nt. tuharate raputamine).

Ülle Liivamägi “Loomulik ehk avtiivsünnitus” jagab aga koos piltidega mitmeid sünnitusasendeid ja võimlemisharjutusi, mida teha nii enne sünnitust kui ka sünnitusprotsessi ajal. Veel kirjutab ta imetamisest – selle ilust ja valust.( Näiteks kas teadsid, et tihedad imetamispäevad on 4-7 päev, 13-15 päev, 5-6 nädal ja 10-12 nädal. Sellistel päevadel/aegadel kipuvad naised sageli imetamisest loobuma ja alla andma, sest tundub, et laps ei saa rinnast piisavalt piima. Sellised päevad tuleb üle elada, olema kannatlik ja rahulik. Ehk see teadmine, et sellised päevad ongi paika pandud, aitab ehk kellelgi mõista. Ma ei hakka sel teemal pikemalt siinkohal praegu peatuma. Kuid nagu ma juba mainisin, raamatud ei lõpe hetkega kui sünnitus lõppeb.)

Instagramis tegutseb üks fotograaf, keda huvitav jälgida ning kes jäädvustab  sünnitust nii nagu ta on:

 

Kogu info on võetud ülaltoodud kolmest raamatust. Ma ei kahtle arstide pädevuses, vaid annan edasi soovitusi naistele end rohkem usaldada ja keha kuulata. Siinkohal räägime me tavapärasest sünnitusprotsessist, mitte eluohtlikeks saavatest sünnitusprotsessidest. 

Südamega,

79BE1D71-7E65-4A50-A457-2762221CD730

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2 thoughts on “Kuidas valmistuda sünnituseks?

Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: