Kuidas pidada sünnipäeva, kui pidu pidada ei taha!?

EB774CF9-3E26-48D7-A794-5A43B477396F

Brenda sünnipäevale eelnev õhtu. Ootame kannatamatult Brenda uinumist, et saaksime lõpuks kinke pakkima hakata ja mänguköögi keldrist tuppa vedada. Ööpimeduses saab mänguköök kikivarvul tuppa asetatud. Peale asetame roosad ja lillad kingipakid, mille jaoks sai paber toodud alles samal õhtul enne kümmet Selverist. Värviliste paberite sisemuses peidavad end Ikea mängutoidud ja mängunõud – just need mida üks kolme aastaseks saav preili nii väga armastab – süüa teha ja kodu mängida. Lisaks on vanem õde veel sekka seotanud ühe Peppa trummi ja sama kaubamärgi pusle – väga vahva, et tal pole kahju oma taskuraha õe peale kulutada. Veel!

Keset ööd tuleb Brenda pissihäda tõttu lastetoast välja, Hanna-Liisal tõusevad seljakarvad püsti ja jookseb samal ajal hirmuga mänguköögile pleedi peale viskama, et väike õde oma kingitust ei silmaks unesegaselt. Õnneks soikub Brenda kohe tagasi unne.

Hommik. Kell on umbes 7.30. Üritan parasjagu mõelda, millisele tassikoogile kolm küünalt asetada – vaarika tassikoogi oli eelnevalt juba Hanna-Liisa ära bronninud, soolakaramell tundus kohe kindlasti mitte Brenda maitse olevat, lõpuks jäävad sõelale oreo või mustika tassikook. Otsustan oreo kasuks, sest see näeb kihvtim välja. Sekka pistan veel Tassikookidest kaasa haaratud elevandimedali.

Süütame hoolega alles lastetoa ukse taga küünlad, et nad võimalikult kaua põleda saaksid ja õieti tegime, sest Brenda isegi mitte ei püüdnud silmi avada ja rõõmsalt küünlaid puhkuma hakata, vaid võttis hoopis hoiaku nagu ta ei kavatsekski ärgata ja mis me üldse segame teda ja laulame talle rõõmsalt. Kuid me ei jätnud jonni ja lasime ikka laulujoru edasi, lõpuks ajas ta end voodist püsti suure nutuga ja ei tahtnud kuidagi küünlaid ära puhuda. Lõpuks saime kahe peale küünlad ära puhutud.

This slideshow requires JavaScript.

Brenda, avades rõõmsalt oma kinke, küsib ühtäkki: ” Aga kus siis teised on ?” Olin üsna hämmeldunud, kuid pidin tõdema, et tal on õigus. Pole ju tähtis mitu kingitust sa saad või mida sulle kingitakse, isegi briljantidega kaunistatud mänguköök ei asendaks inimesi enda ümber. Eks ta võib-olla ootas ka endale külla vanaemasid, tädisid-onusid oma lastega, ehk hüppavad kuskilt ukse tagant välja, aga ei. Seekord nii ei läinud, sest meil olid hoopis teised plaanid.

Rakvere, armas Rakvere – oma kaunite kollaste keskväljakul üles seatud kuplite ja värviliste tarvastega. Ennastunustava ordulinnuse ja antiigitänavaga. Armsa Rohuaia Kohviku pannkookide ja kohviga.  Jah, meile meeldib Rakvere!

This slideshow requires JavaScript.

Loomulikult pikalt tänavatel jalutamisest ei saanud juttugi olla, sest üks lastest oleks vist heameelega hoopis ühe päevast Põhjakeskuses veetnud kiirmoekettides shopates ja teine on lihtsalt vahepeal jonnihoogude mõjuvallas, eriti siis kui lõunauni jääb tegemata. Küll aga saime teisel päeval siiski natuke ringi jalutatud ja tänavaid imetletud. Eriti vahva oli tänav (Pikk tn), kus oli end sisse seadnud mitu antiigiäri. Käivad kuuldused, et seda tänavat kutsutaksegi antiigitänavaks. Leidsin lausa kaks puidust valget kandikut endale Anderi ärist, millega hea hommikusööki voodis serveerida või kaneelirulle kaunilt lauale asetada.

Teisele Rakvere päevale planeerisime Rakvere ordulinnuse külastuse. Kuigi just sel päeval oli õhtul linnuses plaanis Eesti esimene üldluulepidu, mida pidavat külastama ka Eesti president, oli seetõttu eeshoov suletud ning suur sigin-sagin ja ettevalmistused käimas. Sellest polnud lugu, sest suur ala oli siiski külastatav ja seetõttu saime ka piletid poole soodsamalt.

Kõndisime mööda treppe ja käänakuid, käisime kõrgel ja jõudsime alla tagasi. Alla platsile oli tehtud suur maleväljak suurte puidust nuppudega. Vaatame seal ringi, kui ühtäkki hakkavad kaks keskaja inimest omavahel mõõgavõitlust pidama koos võimendavate helidega. See oli vahva ja ergutas meelt. Pärast said julgemad ka ise mõõgavõitlust pidada. Kindlatel kellaaegadel pääseb piinakambrisse, põrgusse ja surmatuppa, kus kahes esimeses kambris oli väga-väga hämar ja ordumunk jutustas lugusid keskaegsetest piinamisviisidest. Keskaegsete inimeste kolm suurt hirmu olid hirm piinamise, surma ja põrgu ees. Põrgutuppa sisenemise eel mainis härra, et edasi lähete omapäi ja nõrganärvilistel ei soovitata. Ka lapsed ja “kui siin hulgas on ka rasedaid”, vaadates minu kõhu suunas, siis peate ise teadma ja tundma ennast ja oma lapsi ning otsustama alles siis  kas tahate minna või ei. Hirmutas pisut jutuga, aga loomulikult ei saanud ma minemata jätta, hiljem oleks kripeldama jäänud. Samamoodi pidas Brenda üsna edukalt terve kottpimeda põrgutee vastu. Välja tulles oli küll pisut ehmunud näoga, et mis see nüüd oli, aga lohutasin, et see oli kõigest põrgu! 🙂

Ma jumaldan ajalugu ja linnuseid, varemeid, mõisaid, teeradu oma looga. Seega  Rakvere linnuse külastus oli meeliülendav ja andis väga palju. Ka lastele paistis meeldivat ja said ka pisut kultuuri enesesse. Pärast linnuse külastust kõndisime sinna samale Vallimäe jalamile, et silmata skulptuuri Tarvas ehk ürgveist. Kus kõige rohkem elevil oli Hanna-Liisa, kuna Kättemaksukontori tegelased olla seal käinud ja Tarvase intiimsete kehaosade peale naeru kihistanud. Seda sai ka Hanna-Liisa tehtud.

This slideshow requires JavaScript.

Kui me Rakverre mineku mõtet kaalusime, sai esimesena mindud Rakvere Aqva Hotelli lehele, et seal tuba broneerida ja sisestades meie andmed – mina, mees, üks 3-aastane ja teine 10-aastane laps, lõi ette hinna 300 eurot!!!! Panin lehe kinni ja läksin sisestasin uuesti andmed, et ehk eksisin. EI, täpselt sama! Kolmsada eurot ühe öö eest keset nädalat! Loomulikult me isegi ei kaalunud seal ööbimise mõtet edasi, sest see on ühe pere jaoks ühe öö eest välja käia ikka väga suur summa. Hakkasime alternatiive otsima ja olen alati arvanud, et apartmendiäri loomine on väärt idee olnud. Valikut oli omajagu ja läbi Booking.com lehe leidsime endale sobiva korteri üheks ööks Rakveres.

Korter asus kohe sealsamas keskväljaku ääres, ka Aqva veekeskus ja Rakvere linnus asusid jalutuskäigu kaugusel. Ümber olid Grossi poed kõikjal- tõeline Grossi poodideketi austajate paradiis ma ütlen. Üks asus meil kohe kõrval praktiliselt. Selline suurem Grossi pood, kust me otsustasime teise päeva hommikul kella 10 ajal lastega jäätist ostma minna, sest oli tõeliselt soe ilm. Pidin imestusest pikali kukkuma – ma ei tea täpselt palju neid kassasid oli, neli või viis kassat ja kõik olid avatud, aga sellest hoolimata oli iga kassa taga 7 inimese pikkune järjekord. Nagu oleks viimne päev käes olnud. Panime oma kaks jäätist tagasi ja lubasin lastele, et Rohuaia kohvikust ostame jäätist, sest parasjagu olime sinna teel.

Rohuaia Kohvik on täpselt nii armas, valgusküllane ja vaimustav nagu räägitakse. Kuna külastasime kohvikut hommikul, oli parasjagu saadaval vaid hommikumenüü toidud. Tellisme endale kohvi ja latte, lastele pannkoogid jäätisega ja mehele omleti. Kuna mul parasjagu kõht eriti tühi polnud ja millegi järgi ei isutanud, jätsin ma enesele tellimise vahele. Samal ajal käisin koogiletti küll piilumas, aga kui parasjagu ikka isu pole, siis on väga raske midagi otsustada ja tellida. Ka olen juba õppinud, et kui ma Brendaga kohvikus käin, siis pole meile kahele eraldi toitu mõtet tellida, sest tema söömine piirdub paari-nelja ampsuga ja ma võin kindel olla, et ma pean ülejäänud ise ära sööma, kui ma ei taha, et see hiljem prügikasti lendaks. Nii läks ka seekord – praktiliselt sain ise terve maitsva pannkoogi ära süüa. Mehe meelest oli tema tellitud omlett jumalik ja kui ta juba nii ütleb, siis järelikult oli ka. Kahjuks ma ei maitsenud tema omletti. Latte oli imemaitsev, kohvikus oli palju ruumi ja mängunurk oli ka! Soovitan!

This slideshow requires JavaScript.

Ahjaa, kuhu ma jäingi. Korter, mille me valisime asus kohe kesklinnas ja kõik oli hästi lähedal. Ainult üks suur miinus oli- see asus viiendal korrusel majas, kus pole lifti. Jah, mees tegi selle võrra kindlasti vähem suitsu, sest kes see jõuab viiendalt alla ja üles koguaeg käia. Mina mõtlesin kolmandal korrusel, et siia ma nüüd sünnitan! Korteris sai otsustavaks selle sisustus ja stiil. Kindlasti oleks saanud ka soodsama apartmendi, aga kuna selle välja nägemine meile nii väga meeldis, sai see otsustavaks. Lisaks köitis meeli ka mullvann toas voodi kõrval, mille kasutamine siiski nii ludinal ei läinud, sest hakkasime sinna minema üsna hilja, siis avastasime, et mullivanni mullitamine teeb päris suurt lärmi- pole hea ei kõrvadele ega naabritele. Seega sai pisut lihtsalt vannis vahu sees sulistatud. Jumal, kuidas ma igatsen vanni endale!

Korteris oli kõik hädavajalik olemas – käterätikud, föön, hambaharjad, dushigeelid, lõikelauad, kohvikapslid, nõud, niit ja nõel. Aga vaadake ise – Royal Central Square Apartment !

This slideshow requires JavaScript.

Kui olime korteriga tutvust teinud ja korra hinge tõmmanud, suundusime Aqva Spasse veekeskusesse, kuna parasjagu oli seal pisut remont käimas, saime kogu veekeskuse ja saunamaailma neljaks tunniks 46 euro eest perele. Väike Brenda soovis enamuse ajast vaid laste basseinis mööda saata, teised proovisid kõik järgi. Mina käisin tiiru peale, soolasin end soolasaunas sisse ja veetsin ka ülejäänud aja Brendaga laste basseinis, sest seal oli kõige soojem vesi ja ma olen üsna külmakartlik inimene. Oli vahva,aga kolmest tunnist oli meil kõigil juba isu täis ja väsimus peal. Ma ei ole päris õige inimene kommenteerima, aga Aqva spad peetakse vist Eesti parimaks veekeskuseks, kus lastega olla?! Ma ei tea, pisikestele oligi see üks väike bassein ja muud midagi. Lisaks leidus kaks mullivanni, üks pikk allalaskmistoru, välibassein, bassein, kus survet lastakse ja üks veevoolu ja lainetega bassein ning saunad.

This slideshow requires JavaScript.

Peale seda olid lapsed nii väsinud, et ettekujutus mõnusast õhtusest väljas söömisest ei tulnud kõne allagi, suundusime apartmenti ja Brenda jäi juba tee peal magama. Otsustasime oma üheõhtukodu nautida ja mullivanni kasutada. Ning leidsime aknalaualt Pizzakiosk brošüürid. Mõeldud-tehtud! Olen juba ammu-ammu kuulnud Pizzakioski kohta vaid kiidusõnu, saatsin mehe järgi. Ka see asus meie apartmendist üle nurga. Võtsime ühe väikese pitsa ja teise suure. Ütleme nii, et väike on ikka väike. Selle võib vabalt üks ära süüa. 🙂 Aga jummal, kui maitsev oli. See põhi ja ääred- nendes oli sellist mõnusat pehmust ja krõbedust üheaegselt, mida mujal pole ma veel kohanud. Õnneks neil on Tartus ka kiosk olemas!

 

Mul on hea meel, et otsustasime sünnipäeva pidamise niimoodi lahendada, sest saime teada, et Rakvere on lahe linn oma kaunite majade, uhke ordulinnuse ja armsa Rohuaia Kohvikuga! 

! Kõiki pilte näeb, kui vajutad noolega edasi!

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: