Suitsujuustusalat

salat1

Ma tahan uskuda, et keegi ei kahtle, et ma oma lapsi ei armastan, aga ma olen lihtsalt hirrrr-mus rahul praegu, et lõpuks ometi terendab suvevaheajalõpp ja algab kool, sest ma olen sellest suvest väsinud, ausalt- tahaks lihtsalt pisut jalad seinal logeleda, sest peagi-peagi ma enam ei saa mitu aastat jälle üksi olla, lihtsalt olla, sest kõhubeebi hakkab  peagi ilmavalgust nägema.

Brendal lõppes suvepuhkus aga juba täna, jalge alla tuli võtta taas lasteaia tee – kuna nad nüüd aga suuremad on, siis kolisid nad sõimerühmast ära suurte rühma – uued ruumid, uued õpetajad. Õnneks siiski enamus lapsed peaksid samad olema. Hommikul lasteaeda minnes, aga olid veel rühma mänguasjad kottides ja voodipesu polnud pandud. Nagu õppeaasta algus, kus kõik on uus ja võõras ning poolik, ainult lilled veel puudusid nagu koolis õppeaasta alguses kohane on, kus õpetajad külvatakse lilledega üle. 🙂

Rääkisin teile ennist, et tegin Hanna-Liisale pangakaardi, millest ta niikaua unistanud oli. Heh, ta ei jõudnud seda nädalatki kasutada, kui juba kaardi ära kaotas. Hea, et talle pangatelleri soovitusel viipemakset ei teinud. Kuigi ega tal seal suurt enam peal polnud, siis üleüldiselt mulle siiski see viipemakse-teema ei meeldi. Seepeale ütles, et ega talle see pangakaardiga maksmine ei istugi, sularaha on justkui parem- koguaeg silme all.

Aga vähe sellest- nädalavahetusel suutis ta oma telefoni ära kaotada. Veedab terve päeva sõbrannaga, tuleb koju va tuulepea ja hakkab äkki telefoni otsima ega leia. Helistab minu telefoniga oma numbrile ja keegi võõras võtab vastu ning annab teada, et see telefon leiti Lõunakeskusest. Ja kahekümne minuti pärast saab kätte. Tead ausalt, uskumatuuuuu! Täiesti uskumatu kuidas üks laps suudab oma lühikese elu jooksul sadakümme korda oma telefoni ära kaotada ja milline ingel on temaga, et ta selle iga jumala kord tagasi saab. Loomulikult pahandasin, sest see pole enam kogemata juhtus, vaid see on pidev tuulepäisus ja hooletus juba. Õnneks läks sel korral jälle õnneks!  

Kuid lisaks Brenda lasteaeda minekule, läks ka Hanna-Liisa laagrisse. Win-win! Nii, et mul on täielik puhkus praegu! Vahel ei teagi kumb rohkem energiat ära võtab- kas kohe kolmene Brenda või kohe üheteistkümnene Hanna-Liisa. Mõlemal eal omad head ja vead. 🙂

 

Mõtlesin suvepuhkuste lõppu kohe ühe salatiga tähistada! Justkui pidupäev!

Suitsujuustusalat ( pidupäeva salat) 

Vaja läheb:

  • 200 g suitsujuustu ( Tere )
  • 200 g sinki
  • purk punaseid ube
  • 5 värsket kurki
  • 2-3 hapukurki
  • 1 õun
  • 1 punane paprika
  • 1 kollane paprika
  • 200 g või 3 viilu konservananassi
  • hapukoort, majoneesi
  • värsket tilli ja soola
  • ( 200 g peenikesi ja lühikesi nuudlimakarone)

Makaronid on jäetud sulgudesse, sest ega neid otseselt lisama ei pea. Lihtsalt mehe kõht nõuab ehk pisut tummisemat salatit, seetõttu võib neid lisada aga võib ka ära jätta. 

Lõika kõik koostisosad piklikeks tükkideks. Sega kokku hapukoore ja majoneesiga.

Maitsesta soola ja värske tilliga.

Lase pisut maitsestuda külmikus!

Naudi!

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: