Šokolaadi-peeditort

Tort1

Jah, just, peeditort! Samahea kui porganditort või suvikõrvitsakook. Juurvili lisab mahlakust ükskõik millisest toidust me siinkohal räägime – oled söönud hakkliha-suvikõrvitsakotlette ?!  Või kõrvitsamuffineid ?

Olen siin vahepeal väikseid hubaseid kohvikuid väisanud ja viimati külastatud Mandel jättis kustumatu mulje. Kui olin välisfassaadi lummusest hetkeks välja tulnud, et hakata endasse ahmima kõike kaunist, mis seespool asetseb ning silmates vitriinkapis kauneid koogiridu, jäi mu pilk pidama koheselt peedi-šokolaaditordi peale. Otsustatud! Tellisin ühe lõigu, lisaks veel värske porgandipiruka ja suure-suure küpsise. Kõige krooniks imemaitsev kreemine latte, kuhu kohvikupidaja kauni südame meisterdas. Imeline, ma ütlen! Küll korjan kõik erinevate kohvikute pajatused ühte postitusse kokku ja jutustan lähemalt.

Seoses kohvikutega, leidis aset ka Tartu tammelinna kodukohvikute päev. Kui hommikul väljas käisin, tundus tulevat mõnusalt jahe päev vahelduseks, kuid ma eksisin, päeva peale võttis temperatuur siiski kõrged numbrid ette ja me ei pääsenud higimullidest otsa ees. Ka herilased olid igas kodukohvikus toitu nautimas. Kodukohvik Nööp oli oma aeda lausa kaljatünni püsti pannud ( teate küll selle suure kollase? ), seda mekkides oli koguaeg hirm, et nüüd on mõni herilane end topsi smuugeldanud ja nüüd ma saan poksu vastu suud ning huuled võtavad kolossaalsed mõõtmed ja toidu nautimine peab teiseks korraks jääma. Õnneks siiski nii ei läinud.

Kodukohvik Nööp jättis mulle kõige parema mulje ( loomulikult me päris kõike läbi ei suutnud käia), kuigi pisut segadust ikka oli. Inimesi oi palju ja järjekord oli taga. Kui ära tellisid, ei pruukinud kohe kõike tellitut kätte saada ja tekkis hirm unustatud saada. Oli vaeva nähtud ja kõiksugu detailidele aega pühendatud. Näiteks isegi plastkahvlid olid ära kaunistatud nööbiga. Kes tuleks selle peale?! Super!

Köögitoimkonnas oli suur tiim taga ja ega teisiti saakski, sest külastajaid on tõesti palju-palju ja üksi oma perega ei jõuaks seda kõike teha. Ma siin juba hirmutasin oma suguvõsa kuidas kõik tööle võtaksin kodukohviku päevaks, kui selle ükspäev tulevikus plaani võtan. Üks väike pisiasi – praegu mul lihtsalt puudub maja ja aed. 🙂

Nii kui tammelinna jõudsin, terendas esimene koht silme ees – Pedaja burger. Pakuti kodukootud burgereid ja rahvast oli väga-väga palju. Jätsin meelde ja ei kavatsenud esimeses kohas kõhtu täis süüa ( hiljem selgus, et see oli viga!). Külastasime erinevaid kohvikuid – sain aeduba ja imehead browniet, kalja ja hapukurki. Leidsime üles Priidu burksid Iida aias – rahvast jagus ja taas nägid burgerid imehead välja. Kuid silmasin sõbrannat seal, kes mainis, et polnud midagi erilist. Jäin uskuma ja suundusime edasi. Lõpuks ringiga algpunkti tagasi Pedaja burgeri hoovi saabudes oli rahvast tunduvalt vähemaks jäänud, pererahval oli higimull otsa ees ja pead juba kuumusest ja inimestest pisut sassi läinud. Veiselihaga burger oli otsas, kuid taimset burgerit kikerherne-peedi kotletiga  oli veel saadaval. Mõtlesin endamisi, et jess, tahtsingi seda. Tellisin ära, maksin kuus eurot  ja jäin ootele.

Kaunis blond naisterahvas pani veel kirja kollasele paberile-  Katrin, 1 taim. Mõtlesin, hea süsteem, siis ei pea lihtsalt endale pähe jätma, vaid saab nimeliselt välja hõigata hiljem ja neil ei unune ära keegi. Samamoodi oli ka Priidu burkside aias, kus iga tellija sai endale numbri, mille alusel burger valmimisel lunastada.

Kuid kui mu niigi veenilaiendeid täis rasedajalad tundusid juba eriti rasked ühe koha peal seismisest ja ootamisest ning grillnurgas justkui midagi enam ei toimunud, läksin uurima kas mind siiski unustati ära. Jeps! Nii oligi. Kahjuks polnud võimalik enam uut ka teha, sest tooraine oli otsa saanud. Perenaine küll vabandas ja oli aldis ükskõik mida muud asemele andma, siis pisut nukraks tegi ikka. Ma tõesti nii väga tahtsin just seda burgerit, aga samas saan aru ka, et ikka juhtub ja ega keegi siis meelega mind ilma jätnud. Sain raha tagasi ja löntsisin kodu poole mõeldes, et ei tasu ikka alati viimasele lootma jääda.

Mis aga silma jäi, mulle kui väikse lapsega emale, siis lastele polnud suurt mõeldud. Ja loomulikult nad võivad muru peal niisama joosta ja puutokkidega mängida, siis kõikide inimeste huvides oleks rahulikum, kui nad kuskil aianurgas saaks millegagi oma aega sisustada – liivakast, liumägi, paber ja pliiatsid jne, mitte teiste inimeste varvastel joosta.

Aga vahva oli! Ma jumaldan kohvikuid – nii väikseid kui ka suuri, nii kodukootuid kui ka suurejoonelisi.  Ja kui ma karlova kodukohvikute päevale ei jõudnud, siis tammelinna omasid ma ei kavatsenudki käest lasta. 🙂

Tegelikult pidin teile jagama hoopis šokolaadi-peeditordi retsepti, või mis?!

Peedi-šokolaaditort

Vaja läheb:

  • 150 g jahu
  • 75 g suhkrut
  • 2 muna
  • 200 g šokolaadi
  • 100 g võid
  • 200 g punapeeti
  • 2 spl kakaod
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 2 tl vanillisuhkrut
  • (75 g jahvatatud mandleid)

Katteks:

  • 400 ml vahukoort
  • 200 g hapukoort
  • 4 spl suhkrut
  • poole sidruni mahl
  • marju

Sulata šokolaad ja jäta jahtuma.

Koori ja riivi punapeet ja jäta ootele.

Nüüd vahusta munad suhkruga. Lisa sulavõi. 

Sega omavahel kuivained- jahu, kakao, küpsetuspulber ning soovi korral lisa koogile ka jahvatatud mandleid. Minul on kodus kapinurgas juba aastaid vana kohviveski, millelt ma aegajalt ikka tolmu maha pühin ja suhkrut jahvatan tuhksuhkruks, sel korral jahvatasin mandleid. Küll aga müüakse poes ka valmis jahvatatud mandleid. Kuid keegi ei keela ka lihtalt noaga hakitud mandleid taignasse segada, lisabki tekstuuri! 

Lisa saadud kuivainesegu muna-või segule. Sega ühtlaseks.

Nüüd lisa taignasse sulatatud šokolaad ja riivitud toores punapeet.

Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga ja küpseta kooki 180 kraadises ahjus u 50-55 minutit. Pool ajast hoia fooliumit peal, et kook liigselt ei pruunistuks. 

Lase jahtuda!

Katte jaoks vahusta vahukoor suhkruga ning alles seejärel lisa hapukoor ja pigista hulka poole sidruni mahl .

Nüüd on valikuvariant kas lõikad koogi kaheks kihiks ja paned osa vahukoore-hapukoore segust tordi vahele või paned kõik tordi peale. Mõlemat pidi on hea! 🙂

Kui vahukoore-hapukooresegu tordi vahele ei pane, siis võid kasutada hoopis 200 ml vahukoort.

Puista peale vaarikaid, mustikaid või muid meelepäraseid marju ja asu kasvõi kohe sööma! 

Head katsetamist!

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: