Hõuli-mõuli, rasedajalad!

lapseootus

Jah, ei soovita edasi vaadata, sest sisaldab häirivat kaadrit. Olete kunagi püüdnud oma jalgu pildistada? Labajalgu?!

Mäletan, kord püüdsin oma jalgadest pilti teha kaunil suveilmal , taamal lilled ja liblikad, aga no ei õnnestu jalgu kaunilt pildile saada. Isegi kui peale vaadates paistavad normaalsed jalad, siis läbi kaamerasilma ei tundu nad enam ûldse normaalsed! Proovi!

Tegelikult valetan. Kord sain siiski jalgadest nitsevoo pildi ka, olen seda lausa mitu korda vist postitanud kuskile, sest nii hea pilt sai mu meelest. See on jâänud ka viimaseks heaks varbapildiks! 🙂 Rohkem pole õnnestunud, mitte, et ma nüüd hirmsasti oma jalgu pildistada püüaks! 🙂

Igatahes pidasime õega eile veiniõhtut, tema jõi päris veini, mina pidin leppima alkoholivaba veiniga, mis tegelikult maitseb sama hästi kui alkoholiga vein, lihtsalt kraadi pole sees.

Suundusime Selverisse veini ja veinikõrvast ostma. Mõtlesin, et teen tütrele head, kasutame tema partnerkaarti ja ta kogub enda teadmata boonusraha kaardile. Kui kõik hea parem oli kotti laotud ja suundusime iseteeninduskassasse maksma, lõi aparaat ette kirja “kutsu teenindaja”. Oh,jumal! Mõtlesin juba, et taaskord on nii öelda juhuslik kontroll ja müüja peab ükshaaval nüüd letilt kõik läbi lööma nagu mul kord juhtus. Õnneks tookord oli vähe asju. Seekord aga kordades rohkem. Tuli aga hoopis välja, et Hanna-Liisa on ju alaealine ja tema partnerkaardil on tema andmed kirjas, seega mingisugusest veiniostust võib tema kaardiga vaid unistada! Õnneks klienditeenindaja tegi mingisugust sahker-mahkerit ja saime siiski boonukad Hanna-Liisa kontole ja veini saime ka siiski ostetud.

Katsime kodus laua nagu oleks viimne päev käes. Istume ja jutustame, sööme ja joome kuniks üks hetk keerasin pilgu üle oma suure kõhu maha. Maas vaatasid vastu justkui võõra inimese jalad- paistes ja veresooned pundusid välja. Andsin ajule käskluse jalgu liigutada, vaatasin kas ikka minu jalad on need, mis selle peale liikuma hakkasid. Hõuli-mõuli!!! Peale siit ja sealt nurgast jalgade piidlemist ja ahhetamist haarasin muidugi telefonikaamera, et need pildile püüda. Tahtsin juba mehele pilti saata, aga siis sain pidama. Ehk oleks nii ära ehmatanud ja mitte enam peolt koju naasnud niipea. 🙂

IMG_7108

Lisaks kõigele märkis õde ära, et “Oh, sul on ka suure varba juures kont välja punnitama hakanud!” Whaat, mis kont! Ma poleks elu ilmaski seda konti mingiks asjaks pidanud, aga õde otsis oma telefonist välja mulle pidlid milliseks see mõnel muundunud on ja kuidas ta valu võib hakata tegema jne. Peale pisut selle üle juurdlemist, arvasin siiski paremaks pidada mitte sellest kondist välja teha, sest ega ta ikka nii suur pole ja las ma elan rahus edasi.

Aga jalalabad on ikka paistes. Eks praegu selline leitsak ka nagu oleks soojamaa reisil. Ja jälle süüdistan rasedust jalapaistetuses. 🙂 Jeeiii, terve suvi on veel ees, aga tunnen, et läheb raskeks nüüd. Sisikond on kokku surutud ja hingamine on raskeks muutunud. Niigi alumist osa enam ei näe, ainult varbad paistsid, aga needki nüüd paistes. Seega allapoole pole mul mõtet enam mõned kuud vaadata. 🙂

#pseudoprobleemid #rasedus #eluläbihuumori

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: