Lainelt maas! Kas jaanilaua nimekiri koostatud?!

F9324140-E941-4A6E-A5EC-53CE95934ED0Mina: “Kas sa mu rasedakaardist tead midagi?”

Mees: “Ei! Vedeles sul seal kummuti peal, kus telekas on.”

Mina: “Ei ole enam!”

Mees: “Ma ei tea, ütlesin sulle veel, et mis vedeleb siin, et pane ära. Ütlesid, et las olla! Mul täpselt meeles see. See oli eelmise nädala keskel umbes.”

Mina:   ” 😦 😦 😦 “

Mees: “No vot. Enda vitsad peksavad.”

Mina: “Ära targuta! :D”

Mees: “Ei targuta. Aga nii oli!”

Selliseid vahvaid vestlusi leidub meie vahel. Uskumatu, aga ma ei leiagi oma rasedakaarti mitte kuskilt. Kus on ?! Mul vaja mõnda numbrit sealt piiluda ja no ei leia. Kas kõik need andmed ämmaemandal arvutis ka olemas? Äkki kaotasin õue kuskile ära, unustasin. Või ehk mees peitis nimelt ära ja nüüd praeb mind, et nii hooletu olen asjadega ja lõpuks annab enne ämmaemandavisiiti tagasi….:)

Kui mehe hommikul koduuksest välja Brendaga lasteaia poole saatsin, pakkisin kummikud ja kilejope ka nii igaks juhuks kaasa, et äkki hakkab vihma sadama. Mees siis pööritas silmi, et mis ma neist kaasa pakin. Pakkisin ikkagi. Las seisavad seal kapis, mis siis kui vaja ei lähe.
Vahepeal lõuna ajal hakkas vihma kallama ja muudkui kallas ja kallas.
Pidin kohe mehele mainima:
“Noh, vaata kui ettenägelik ema, pani lapsele kummikud ja kileka kaasa! 🙂
Mees: ” Oi jah, uskumatu! Nüüd kuuleb aasta otsa seda.”
Tõesti mõnus vihmane ilm oli vahelduseks. Sai soojemalt riidesse panna ja linna peal asju ajada. Jõudsime kahes pangas ära käia, ühes pangas oli vaja smart id-le üle minna ja teises sai tütrele pangakaart taotletud.
Teller küsis kas viipemaksega või ei?! Mõtlesin pisut ja küsisin mis teller ise arvab – kumb variant mõistlikum oleks? Ta pidas mõistlikumaks lapsele mitte viipemaksega kaarti teha, sest lapsed teadagi kipuvad rohkem asju kaotama ja kui keegi siis kaardi leiab ja viipemaksega tasub, siis lapsele on ka 5 eurot suur raha, millest ilma jääda.
Noogutasin kõvasti peaga kaasa ning pidasin tema soovitustest lugu, sest mu tütar on üks suurimaid tuulepäid, keda tean. Sellega oli otsustatud ja kaart tuleb ilma viipemakseta.
Käisime ka mööda riidepoode, esimesena pöördusime nii õe kui ka minu lemmikriidepoodi Mohitosse, õde leidis endale mõnusa pluusi, teate küll neid body stiilis pluuse. Ma jumaldan neid, aga nendega on nii, et nad iga kehaehitusega inimestel ei istu kenad seljas. Endale proovisin üht suvekleiti ja lühikesi pükse. Aga no suvekleitidega on raseduse ajal nii, et nad peavad piisavalt pikad olema, sest kui kleidi selga ajad, võtab kõht oma osa ja kleit tõmbab end ülespoole. See tähendab, et mini-kleidist saab pikk maika ja põlvedeni kleidist minikleit. Lühikesed püksid läksid jalga küll, aga lukk ei läinud enam kinni. Panin mängleva kergusega proovitud riided stangele tagasi ja tegin rahulolevalt mõned selfied Mohito peegli ees ja tõdesin, et olen oma kleidi ja tennistega rahul küll ja veel. Veel mahun sellesse kleiti, üks kuu jagu kindlasti veel!  🙂
Suundusime mõnd päevapakkumist sööma, sest kõht oli juba omajagu tühi ja vihma ikka kallas. Valisime seekord Vaga Mama ja läksime hiinakatnautima Gaudeamuse kohviku asemel. Õieti tegime, sest kohtasime Vaga Mama läheduses empsi, kes just sealt tulnud oli ja päevapakkumises olev toit pidavat otsas olema. Kuigi Gaudeamus on siiski lemmik kohvik, on põnev ka erinevaid kohti külastada, et siis tõdeda oma lemmikkohviku headust või avastada  just uusi.
Näiteks eile sõitsime Kaubamajas liftiga ja Tokumaru on hirmus kavalalt oma menüü lifti seinale asetanud. Loomulikult meenus meile sõbrannaga seal söödud imeline ramen-supp ja tõdesime härdusega, et peame taas minema.
Viimasel ajal olen taas kokkamise lainelt maas ja mind leiab rohkem väljas söömas. Või valmistoitu söömas. Või hoopiski külas söömas. Õde on Soomest külas ja päevad lähevad nii kiirelt mööda, kuigi eile tegime värsket kartulit või ja tilliga. Kõrvale vaid tomati-kurgi-hapukoore salatit. Hea kerge oli, ei mingit liha! Imeline! Panin õe ka kohe kooki küpsetama, sest ta on suurepärane küpsetaja ja tavaliselt kokkame me koos vaid facetime vahendusel – mina Eestis, tema samal ajal Soomes. Maitset ja lõhna kahjuks läbi facetime kaamera edasi ei anna.
Kuid ideid on ja sain endale lõpuks päris kaamera ja enam telefoniga toidupilte tegema ei pea, kuigi iphone kaamerad on toidupiltide tegemiseks üsna arvestatavad, siis päris kaamera on ikka midagi muud. Kuid ma ei oska seda veel kasutada ja pole olnud aega süveneda ka, aga varsti-varsti!
#armastantoidupildistamist
#foodphotography
Ahjaa, jaanipidustused ka kohe ukse ees- mees muudkui uurib ja puurib, tahab arutada mida jaanilauale panna, aga ma ju ei tea. Mu raseda pea on rajalt maas ja mõte üldse ei jookse järgi. Suvikõrvitsat ja sparglit tahaks grillida, mees lubas homme lihapoodi liha järele minna, et juba laagerduma panna. Ma pole jaanipäeva- usku inimene ja pigem ei teeks midagi sel päeval, kuigi alati on tore olnud, aga ma pole lainel, kohe üldse pole! Nii palju tean, et suitsukana suitsetame ja liha marinaadid jätan ka mehe kanda, kui just keegi mõnd erilist lihamarinaadi retsepti mulle ei avalda!?
Mida jaanilauale vaaritate ja kui suurelt peo ette võtate?!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: