”Issand, ikka veel kärus!”

FE840DA5-F454-4D9D-AE23-0CFB783163FESuutsin end täna seaks vihastada, aga nagu ikka, vaid enda sees! Sest paraku olen loomult selline, et kohe kõrri ei kipu kargama, vaid kogun ja kogun ja kogun…

Igatahes täna lastekaitsepäev, mis tàhendab, et tuleb koos lastega aega veeta kui võimalik. Tean, kes tööl on , neil pole paraku võimalik, aga meie oleme aegade algusest peale iga  1.juuni Tartu kesklinnas käinud, kus on selleks puhuks kõiksugu töötoad püsti pandud, kiirabi-, politsei- ja tuletõrjeautod vaatamiseks, lava lauluetteasteteks ja tehakse koos suur tort, mis hiljem koos linnarahvaga ära süüakse. See on justkui traditsiooniks saanud.

Jätsin oma väiksema lasteaiast tähtsa päeva puhul koju ( õpetajate vihjete peale, et täna ikka lastekaitsepäev ja puha), et koos linna minna. Hanna oli ka klassiga platsis.

Kõige enim köitsid Brendat kiirabiautod, kuhu ta kõikaeg tagasi soovis minna ja lisaks meeldis lava ees lauljatele kaasa elada. Eriti kui lavale tulid Laulupesa lapsed ja esitlusele tema lemmiklaulud, mida ta viimane aasta youtube vahendusel nende repertuaarist kuulanud on. See äratundmishetk! Väga vahva igatahes!

Tiirutasime seal ringi kuniks üks naisterahvas otsustas meid kõnetada.

Nii suur laps ja ikka veel kärus!”

Eem…” ( ise samal ajal kohkunud)

Naeratan ja noogutan.

” Kui vana laps on?” küsib uudishimulik naisterahvas

Saab augustis kolm!”

” Oii, kui minu lapsed nii vanad  olid….” algas heietus teemal kuidas tema lapsed ikka tublid kõndijad olid jne. Jutt läks kaduma, sest mu peas tiirlesid mõtted kuidas nüüd viisakaks jääda ja lahkuda.

Suutsin vaid öelda, et meil pikk päev linnas lihtsalt. Ja tegin näo, et mul hakkas kiire kuskile.

Samal ajal aga jäi häirima, et miks ma talle ei selgitanud olukorda piisavalt, et ta teiste emade poole sama jutuga teinekord ei pöörduks. Miks ma jänes jälle minema jooksin.

Aga selgitan nüüd siin kõva häälega, sest ka mõne mu sõbra poolt on vahel selliseid kommentaare tulnud.

Ma ei tea kuna on õige aeg, kui last enam kärutada ei tohi. Ma tean vaid seda, et mu laps onn kohe kolme aastane, kes oskab täiesti omal jalal käia, kuid kuna ta on veel väike inimene, kes vahel väsib. Eriti kui ma tean, et me lähme tundideks linna peale ja ehk satub selle sisse ka veel lõunauni, siis oleks minust ääretult enesepiinajalik käitumine käru koju jätta. Lisaks kõigele on käruga käimisel üks boonus veel – seda saab kasutada justkui kaubakäruna – kõik kotid, jakid, veepudelid saab käru alla asetada! Juhuu!

Ma pole veel isegi jõudnud mõtlema hakata, et paneks käru ära keldrisse peitu vms.

Kavatsen käru veel kindlasti terve eesoleva suve kasutada, seega ärge enam ütlema tulge! 🙂

Punkt

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: