“Armastus” – film kolmandast Eestist

Armastus 2

Kunstnik Sandra Jõgeva debüütfilm “Armastus…” on valus ja häirivalt otsekohene film 27-aastasest Veronikast, kes on heast perekonnast pärit andekas kunstitudeng. Veronika on kaassõltuvus-suhtes alkoholiprobleemide käes vaevleva Frediga ning noore naise elu on välisele särale ja loomingulisusele vaatamata jõudmas järjest suuremasse puntrasse. Ta saab süüdistuse Fredi pussitamises, ent mees teeb kõik endast oleneva, et süü enda peale võtta ja Veronika vangiminekust päästa. Mida aeg edasi, seda suuremaks ja ennasthävitavaks muutub ohver-manipulaator-agressor rollimäng.

Filmi peategelased on noored ja mitmes mõttes andekad, kuid nende sisemised deemonid ajavad nad sellistesse keerdkäikudesse, mida on valus vaadata. “Armastus…” paneb proovile vaataja võime mõista ja kaasa elada ning pole kindlasti mõeldud nõrganärvilistele.

Täna on kirgi kütnud eile tv3 peal näidatud Eesti film “Armastus”, kus nagu tutvustavast infostki lugeda võib, näitab nii öelda kolmanda Eesti elu. Elu, mille üle valitseb alkohol. Elu, mille üle valitseb kaassõltuvus. Elu, mille üle valitseb pohhuism.

Sattusin lugema kommentaari, et sellised filmid tuleks ära keelata. Miks? Ma pigem just pooldan selliste filmide näitamist, silmade avamist, et ka sellised elud on olemas, et jumal tänatud, et sinuga on nii läinud, et pole enda elul häda midagi. Et mõista, alkoholism on tõsine haigus, mille rüpest pole lihtne välja tulla. Hoolimata sellest, et koguaeg oli pidev purjus olek, oli siiski peategelane Veronika kuidagi puhas ja kasitud ning suutis end vahepeal kokku võtta ja kooli ära lõpetada.

Küll aga ma ei saanudki aru, mis hetkest see eluke valesti hakkas minema. Kas siis kui ta astus kunstikooli, tutvus teiste kunstiinimestega ja koos hakati tina panema ning üks hetk oli raske sellest välja tulla? Samas kas selline kõnepruuk tekkis ka sel ajal või oli juba varasemalt? Tegemist oli ju äärmiselt labase naisterahvaga – kui kiirelt sellised käitumisjooned tekivad? Sest olgem ausad, tema kõnepruuk ajas kananaha ihule.

Sõltuvussuhe on ebatervislik. Sõltuvussuhe on klammerdumine. Kui teda lähedal pole, on paha olla, ja kui koos olete, siis hakkab tõenäoliselt samuti paha, sest pärast jällenägemisrõõmu tekib mingil hetkel langus nagu sõltuvuse puhul ikka. Ka see on haigus, millest on ülimalt raske välja tulla, sest ta on justkui kogu su maailm. Ja nii see Veronika oma Fredi külge klammerdus, kuigi Fred oli töötu, alkohoolik, narkomaan. Tihtilugu lähevadki armastus ja sõltuvus omavahel segamini – arvatakse, et armastatakse, kuid tegelikult ollakse lihtsalt sõltuvuses.

Paraku saavad alkohoolikud nagu ka narkomaanid ja lastepilastajad lapsi. Kuid Veronika lapsel, paljude laste seast, on vedanud, sest tal on vanaema, kelle hoole all elada. Vähemalt laps ei pea päevast päeva pidusid taluma ja emaga elama. Kuigi ema käis tal külas ja laps nimetas oma ema ikkagi emaks. Nagu öeldakse: “Ema jääb alati emaks!” . Vahepeal filmi tegemise ajal jäi Veronika taas lapseootele, kuid rasedus peetus, toimus nurisünnitus.

Vanemad võivad olla ju tublid ja eeskujulikud, kuid sa iial ei tea milliseks sinu laps kujuneb. Võid vaid loota, et ta siiski jääb mõistlikuks ega libastu. See film pani mõtlema ja hirmu tundma – kuidas ma reageeriks ja vastu peaks kui enda laps selliseks muutuks?!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: