Kas kodu täitub roosamannavahuga või sinipilvetupsuga ehk kes liitub meie perega?!

E44692F5-718D-4737-A8A5-633A42F81D7B

Ärkan miskipärast diivanil kuskil haigla ooteruumis. Tänaseks oli mul kaks aega- kõigepealt ultraheli ja seejärel tunnike hiljem arst. Vaatan ehmatusega kella, olen mõlemad ajad maha maganud ja kaks tundi veel pealegi. Miks mind keegi ei äratanud?! Vaatan telefoni, telefon on kõnedest punane, aga hääletu peal. Jooksen ultraheli ukse taha, hingeldades uurin kas saan veel vastuvõtule. Lubatakse. Miskipärast teeb mulle ultraheli sõbranna, kes vastab vaid napisõnaliselt “tüdruk”. Ja uks sulgub mu järel.

Vähkren end voodist püsti, olen kodus omas voodis. Üritan mõtteid ritta saada ja jõuan selgusele “ huh, see oli vaid uni” Kell on vaid 7 hommikul ja ma pole ühtegi ultraheli ega arsti aega maha maganud, veel vähem haiglas maganud ja õnneks mu sõbranna ei tee mulle ultraheli.

Olen lihtsalt nii ootusärevuses ultrahelist, sest 20-ndal nädalal tehtud ultraheli vōrdub üldiselt lapse soo teada saamisega. Saab oma vaimu valmis panna millise perekonnana nüüd jätkate, nimesid mõelda, ninnu-nunnu riideid ja asju varuda. Kuid loomulikult tähtsam on selle ultraheli juures kas lapse organid töötavad nii nagu peab ning sugu on teisejärguline.

Sätime end mehega minekule. Tee peal suutsime muidugi vaielda teemal õhtune kontsert koolimajas, kaua see kesta võib. Pakkusin välja, et paar tundi kindlasti, mees pidas seda väga paljuks. Mina muidugi, et ega sa ei pea sinna tulema siis, pereasjade jaoks pole üldse aega, kõik muu on tähtsam ja üleüldse sa vist ei armasta meid, kui kaks tundi perekontserti on palju!!! 🙂 Jaa, ma tean, et see kõlab jaburalt, aga no mis sa teed, kui rasedus halvab ka su ajurakud.

Õnneks siiski päris tülli ei läinud ja mossis nägudega UH kabinetist sisse ei astunud.

Rasedus vastab suurusele 19+3. Aju on korras, südametöö ilus, hematoom küll alles veel, aga väiksemaks jäänud, vatsakesed töötavad nii nagu peab,neerud ka suurepärased…. kas soovite sugu ka teada, küsiti ühtäkki. Jaa, ikka! Plaan lapsesugu alles sünnitusel teada saada, läks vett vedama juba siis, kui sellest pool lauset mehele mainida suutsin. “Tüdruk! Pole kahtlustki, et tüdruk!” kuuldus kaljukindla tooniga ultraheli läbiviinud arsti suust. Mehe suunurgad kerkisid üles nagu udu hommikuses rabas.  Olime mõlemad ühteaegu nii rahul ja õnnelikud! Mida veel tahta- kolm hindamatut kaunitari kodus kasvamas! 🙂

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: