Milline ema ma olen?

IMG_4008

Emadepäeval lendlesid mitmel leheküljel küsimused ja vastused emaduse teemal. Leidsin ka hetke nendele vastata- milline ema ma olen?

Kas magad laste lõunaune ajal koos nendega?

Heh, ei maga ega pole ka varasemalt samal ajal uinakut teinud. Hoidsin seda hetke enese asjade tegelemise ajaks. Kuigi praeguseks on mul üks koolilaps ja teine lasteaia laps- seega kodus magamist ei toimu. Nädalavahetustel ma üritan pisemat magama panna lõuna ajal, kuid tihtipeale see ei kanna vilja. Mu lapsed pole kumbki kunagi suured une-armastajad olnud. Loodan, et kolmanda lapsega ootab teine saatus. 

Milline beebitarvik oli sinu jaoks kindel must have?

Lutt. Kiire abimees last lohutamaks. 

Nimeta üks asi, mille enne lapse saamist ostsid, ent mida kordagi ei kasutanud.

Mingisugused silmade puhatuse niisked lapid beebidele, seisavad siiamaani vist kraanikausi all olevas kapis vannitoas. 

Kuidas sa oma lapsi distsiplineerid?

Hmm, pea kolme aastase Brendaga on keerulisem, sest ta ajab oma jonni ega taha järele anda, vaid nõuabki jalgu trampides ja hädakisa tehes oma. Kuid sel juhul aitab kõige paremini enda välja lülitamine ja anda lapsele aega oma jonn ära jonnida ning alles siis rahulikult seletama minna mis just juhtus, mis valesti on ja mida tegema peaks. Koristama meelitan ta nii, et lähen talle appi, siis on hea meelega nõus koristama. Tihtipeale uue tegevuse juurde ei luba asuda, kui eelnevalt mängitud mäng/mänguasjad on kokku pakitud ja oma kohale asetatud.

10-aastane tütar aga kasvab iga päevaga mõistlikumaks, kuid sellises vanuses mõjub kõige paremini nutitelefoni või Kättemaksukontori keeld.

Üldjuhul olen kehv distsiplineerija ja järjepidevust ma taga ajada ei oska. See on anne, mida paljude teiste emade puhul kadestan. Näiteks ei lähe Brenda siiani ilusti ise magama, vaid keegi peab kõrval olema kuni ta uinub. Me lihtsalt oleme liiga laisad ja järelandlikud, et harjutada teda omaette üksi magama minema. 

Kas sa oled alati lapsi tahtnud? Kui mitte, siis millal tundsid, et nüüd oled laste saamiseks valmis?

Ma ei mäleta hästi aega enne lapsi, sest see oli niii ammu aega tagasi. Seega ma ei mäleta hetke, kui oleks klõps käinud, et nüüd ma olen valmis. Ma olen terve elu elanud lasterikkas keskkonnas- meil oli maal palju lapsi, lapsepõlve kodukandis olid suured pered, ise olen ma suurest perest pärit – olen alati olnud ümbritsetud väikestest lastest. Seega kuidagi hästi loomulik osa on lapsed minu elus.

 

Kas üldse ja kui jah, siis mitut last veel tahaksid?

Sügisel sünnib kolmas, kuid usun, et ta ei jää viimaseks. Ise näen end nelja lapse emana.

Kas sinu suhe partneriga on peale laste saamist muutunud?

Kindlasti lapse saamine muudab naise-mehe suhet. Kuna Hanna-Liisa on varasemast kooselust, siis Raksiga tutvumise hetkel, oli ta mul juba olemas. Seega päris lapsevaba suhet me pole saanud kunagi elada. Kuid Brenda tulek meie ellu, muutis kindlasti suhet lähedasemaks. Ma olen ikka seda meelt, et laste tulek perre pigem muudab suhet lähedasemaks ja paremaks üldjuhul. Loomulikult juhul kui mõlemad lapsetulekust huvitatud on.

Millised on sinu suhted sõpradega peale laste saamist?

Ma pole kunagi selline suur sõbra-tüüpi inimene olnud. Eks tihenevad suhted nendega, kel ka endal lapsed. Nii lihtsalt on!

Milline on su unistuste puhkus koos lastega? Aga lasteta?

Koos lastega kindlasti soe maa koos mererannaga. Vaatamisväärsusi väisata pole selliste pisikeste lastega suurt mõtet, sest lapsed tahavad lõbutseda, joosta ja ujuda, mitte muuseumeid vaadata. Kuigi kindlasti annaks kaks asja ühendada, kuid see nõuab suuremat kannatust ja organiseerimisvõimet.

Aga olen pisut kanaemastunud ja oma lapsukesi reisist ilma ei taha jätta. Ehk siis kui nad suuremad on? Samas ma tean, et kahekesi reisides oleks ka teistmoodi mõnus – väisaksime sel juhul päris elu, mitte turistipiirkondi ega kuurorte. 

IMG_1121
2017

Kõrvaaugud beebile – ei või jah?

Pigem ei. Ma ise ei ole oma lastele teinud ja ei tee ka. Vanem tütar soovis neid endale kuue-seitsme aastaselt. Nüüd aga seisavad kõrvaaugud tühjalt ja talle ei meeldigi kõrvarõngaid kanda. 

Vann või dušš? Ja millal selleks tavaliselt vaba aja leiad, kas päeval või hilja õhtul?

Ma jumaldan vanni!!! Aga mul ei ole kodus vanni. Kunagi kui oma kodu ja oma vannitoa ehitamiseks läheb, lasen kindlasti vanni paigaldada. Ma ei mõista dušši- inimesi. Vannis saab ju dušši ka võtta, kui kiire on, aga duššikabiinis vanni mitte.

Kas oled tagasi oma rasedus-eelses kaalus?

Kunagi-kunagi olin päris sale tüdruk, aga kõik muutus peale esimest rasedust. Aga ei midagi hullu, olen olnud tavakaalus , ei paks ega peenike. Kuid parasjagu olen lapseootel ja kaalunumber tõuseb jõudsalt.

Kas eeldad, et su lapsed lähevad kunagi ülikooli? Või lased neil ise otsustada, mida nad teha tahavad?

Loomulikult lasen neil endil otsustada. Kuna  me ise pole kumbki kõrgharitud, siis pole me ka selles osas lastele eeskujuks ja oleks irooniline neilt ülikooli astumist nõuda. Kuid ma siiski pean ülikooliharidusest lugu ja ei välista,et ise sinna kunagi astun.

14188517_1362635343754537_7773692322351189067_o
2016

Lõpeta lause: Sa tead, et oled ema, kui…

…. sa ei saa hommikuti enam kaua magada. 

Njah, loomulikult mõned magavad oma beebidega lõunani, kuid meil pole see õnnestunud. Ka siis kui lapsed on suuremad, pean ma hommikuti ärkama, et neid äratada, nad kooli-lasteaeda end valmis paneks. Õnneks küll mees viib ise väiksema lasteaeda ja suurem saab ise kooli kõnnitud, kuid hommikuti ärkama pean siiski.

Kas tunned enamasti, et saad asjadega hakkama? Lastega tegelemise kõrvalt koristamise, pesu pesemise, iseenda korras hoidmisega jne?

Enamasti saavad kõik emad hakkama. Peavad saama, sest valikut pole. Tulebki leida lihtsalt endale ja oma perele sobiv elurütm. Pole vaja elada teiste emade järgi. Kui ikka mõni päev pole mahti süüa teha, siis lihtsalt ei tee, pole vaja end seepärast süüdi tunda ja maapõhja vanduda, kui läbikukkunud sa oled.

Kuid siiski-siiski paneks emadele südamele, et nad end päris hooletusse ei jätaks lapse/laste saamisega – kiire ripsmetušši jõuad ikka silmadele tõmmata ja korra nädalas juukseid ikka pesta. Siis tunned end ise paremini ja kõik saab alguse enda enesetundest.

Kas sätid iga päev oma juuksed soengusse või paned need lihtsalt hobusesabasse?

Kannan juukseid üldiselt lahtiselt, kui pesta ei jõua, siis keeran krunni pähe. Ekstra soengusse pole kunagi sättinud.

Kui tihti saad sa täiesti üksi olla?

Olen selline inimene, kes vajab üksi olemise aega ja hetki, et omi mõtteid mõelda, küpsetada. Õnneks on mul üksioleku hetki hetkel veel palju. Juulikuus pannakse lasteaed kinni, siis muidugi kõik muutub. Ka sügise tulek ei päästa, sest meie perre lisandub perelisa. Seega üksioleku hetked võin mõneks ajaks varsti ära unustada. 

Millise nõuande annaksid esmakordselt emaks saanud iseendale?

Naudi – kaisuta oma beebit, vedelege diivanil poole päevani, otsi endale teisi beebiemmesid, kellega seltsida.

Mida sa mäletad neist päevadest, kui su lapsed sündisid?

Esimene laps sündis nii ammu, et ei mäleta päeva, mõtteid, tundeid enam selgelt. Brendaga aga olin terve päev stardivalmis. Läksime hommikul haiglasse, aga saadeti tagasi koju. Kuid kodus valutasin edasi ja mõtlesin vaid sellest, et liiga vara haiglasse ei läheks jälle. Mäletan, et valud olid väga tugevad. Poolteist tundi enne sünnitust, pesin veel juukseid ja tegin näo pähe, ise vahepeal tegevust pooleli jättes, et valuhoog üle elada. Ütleme nii, et oli väga suur tõenäosus mu pika kodus oleku venitamise peale, et Brenda oleks vabalt võinud sündida Tiigi tänava kortermaja kolmanda korruse vannitoas.

Hanna-Liisa oli väga vapper oma seitsme eluaasta juures. Näis täiesti rahulik, kui emme valudes poolpikali maas oli. Mõistis, et emme peab nüüd haiglasse minema ja jäi vastu ööd üksi koju, kuigi oli just Müstilisi lugusid telekast vaatanud ja kartis pisut, sättis aga oma kaisukad enda ümber ja uinus.

11223567_1092586250759449_2673731342879841086_o
2015

Mida sa armastasid raseduse juures? Mida vihkasid?

Ühest küljest on rasedus ilus aeg ja ma naudin seda, teisest küljest muutuvad su keha ja hormoonid nii suuresti, et võid enesele ja teistele vahel/tihti õel ja vastik olla. Sellised vastastikused tunded vahelduvad koguaeg. Vihkan seda, et rasedus kestab liigkaua, piisaks täiesti viiest rasedusekuust emale. Kui vaid saaks jagada mehega ära, et üks rasedus kannab ema last, teine rasedus kannab isa.. 🙂

Milliste hüüdnimedega oma lapsi kutsud ja kuidas need nimed tekkisid?

Hanna-Liisat kutsume üldiselt Hannaks. Brendat kutsume kas nimepidi või Brentsiks.

Milliste momentide üle lapsevanemaks olemise juures oled kõige uhkem ja millised hetked panevad sind end läbikukkununa tundma?

Õnneks ma oskan pisiasju märgata ja rõõmu ning uhkust tunda igast pisiasjast. Näiteks väga vahva on, kui Brenda toob mulle mõne lille õiest või maalib suure hoolega pildi ise selle üle nii uhke olles. 

Ma tunnen uhkust iga joonistatud kaardi üle, iga kallistuse ja hea sõna üle. 

Ma naudin kui me suudame koos perega koos lõkerdada ja nalja visata üksteisega. Isegi väike Brents laseb tihtipeale kuuldavale naerumöirged, et kambajõmm olla.

Läbikukkununa tunnen end siis, kui tekitan lastes halbu emotsioone või olen nende suhtes ülekohtune olnud või palju karjunud ning mitte nende jaoks aega leidnud. Siis olen enda peale pahane ja pisardan õhtul voodis enne magamaminekut ühe peatäie.

26198390_1586944071374864_1642202780849480828_o

Mis on emaks olemise juures kõige raskem?

Kõige raskem on näha, kui su laps on kurb või tal on raske. Tahaks kogu maailmavalu siis enda kanda võtta. Kuid ei saa. Lohutan end sellega, et iga laps kasvab ja arenebki selle läbi, ta ise peab need tunded läbi elama, et areng toimuda saaks.

Kumb meeldib sulle rohkem, kas lapse beebi- või väikelapseiga?

Eks igal eal on omad miinused ja plussid. Kuid minu jaoks on väikelapseiga kolm korda lahedam ja vabam kui beebiiga. Kaheaastase tegelasega läheb eluolu lahedaks, justkui hüppeline areng toimub ja ühtäkki on sul laps, kellega saab juba maailma asju arutada.

Millist nõu annaksid oma lastele, kui nemad ühel päeval lapsevanemad on?

Kõige raskem ja kergem töö siin ilmas on olla lapsevanem, sest samapalju kui on rõõmu ja naeru, on ka muresid ja vastutust. Käitu oma lastega nii nagu sa soovid, et sinuga käitutakse. Sina kujundad lastele nende lapsepõlve, annad kaasa väärtused ja tõekspidamised eluks. Seega millist lapsepõlve Sina endale sooviksid?!

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: