Pesto originaalretseptis leidub küüslauku, basiilikut ja oliivõli. Kuid inimesed on leidlikud ning originaalist on tehtud mitmeid-mitmeid erinevaid pestovarinate.
Minu enda lemmikuks on kujunenud karulaugupesto ja kuna karulaugu hooaeg kestab lühikest aega, siis ei jõua sellest ära ka tüdineda.
Pestot kasutatakse palju pastatoitudes, kuid tihti leiab seda ka hoopis baguette peale määrituna.
Karulauk on pärit laukude perekonnast ning asub raviomadustelt küüsalugu järel teisel kohal. Karulauku aga keeta ei tasu, kuna maitse saab kannatada, seega kuumuta karulauku nii vähe kui võimalik.
Karulauku kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi ajal, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C-vitamiini 10−15 korda rohkem kui sidrunis või apelsinis. 100 g karulauku annab 35 kcal energiat.
Karulaugupesto
Vaja läheb:
- 2 peotäit kooritud päevalilleseemneid
- pool kruusi külmpressitud oliivõli
- 100 g Forte classico juustu ( link )
- suurem peotäis karulauku
Haki karulauk ja lisa koos päevalilleseemnetega kannmiksrisse või purusta ise saumiksriga peeneks, lisa ka riivitud kõvajuust ning õli. Õli juurde lisades või vähemaks doseerides, saate reguleerida enda jaoks sobiva konsistentsiga pesto. Lase kõigel ühtlaseks seguneda, aseta purki ning lase külmikus paar tundi enne serveerimist maitsestuda.
Serveeri millega hing ihkab!
