Raseda isud tuleb rahuldada!

ADE9C1B6-71BB-4208-9BC4-4A295304E55ETeate küll tunnet, kui olete päev otsa millegi järgi isutanud ja lõpuks oma isu rahuldatud saate? Selline vabastav tunne, et tahaks seinale linnukese märkida – done✔️

Täna on selline mõnus õhtu – Hanna-Liisa läks ära mu õe poole ööseks ja eelnev öö oli õetütar meie juures ööd. Nii, et aus diil. Alati on hea, kui keegi Hannal külas on, siis neil omad tegemised ja jutud, et ei kuule ega näe neid, kui Hanna on üksi, siis käib nagu vihaleht tagumiku küljes kinni ja undab kõrvaääres, kui nõme elu tal on, küll on igav ja muud sellist. Mees läks ära sõbra poole grillima. Ja nüüd me siin Brendaga kahekesi oleme, Brenda on endale mingisuguse viiruse külge pookinud – lõi äkki öösel palaviku ülesse ja nina pisut tilgub. Sellest suhtes ma enam haiged lapsi väga ei karda oma lapsega kokku panna, sest kui Brenda haigeks peab jääma ei teki probleemi, kes peab haiguslehele jääma, sest ma olen nüüd nagunii ise kodus haiguslehel. Küll aga on kahju, et ta peab arvatavasti lasteaiast esmaspäeval puuduma, sest õpetaja väga lootis, et tuleb rohkelt lapsi kohale, kuna lasteaias on volbripidu plaanis ja alati on kahju, kui laps mõnest peost või sündmusest lasteaias ilma jääb.

9D60CD36-66D4-421A-954A-C70E1B7DE8A4

Tuuseldasin täna Lõunakeskuses ringi – proovisin pükse, seelikuid, kleite, jakke, kohutav! Mitte miski pole seljas hea ega ilus ja issand kui jämedaks mõne poe riietuskabiini peegel sind teha võib 🙂 Njah, lohutama end kuidagi peab. Kuid ausalt, riidepuu peal rippudes näevad riided nii kenad välja, pane selga, nagu täiesti teine. Mott oli täiesti maas peale viie poe läbi käimist, selg valutas nagu läheksin kohe sünnitama, tasusin poes arvet kui äkki klienditeenindaja üle leti mainib kui kaunis huulevärv mul on. Oh, kohkusin. Kust see nüüd tuli, igatahes väike kompliment viis kohe enesetunde viiskümmend palli kõrgemale, mis aga ei tee olematuks, et minu igas suunas järjest kasvavale kehale pole midagi kaunist selga panna.

Huulte värvimisega seoses on hästi kummaline mõelda, et veel poolteist aastat tagasi ei kujutanud ma end ette peegli ees huuli värvimas, rääkimata värvitud huultega välja minemast. Nüüd ma aga ei saa kodust lahkuda ilma, et huuled oleks värvitud. Hanna-Liisa kunagi küsis mu käest miks ma üldse huuli ei taha värvida, olevat vastanud, et mulle ei sobi värvitud huuled kohe üldse mitte. Näed siis, kuis arvamused muutuvad ajas.

5B29D433-E58C-479F-97D2-1709366E6C24

Ahjaa, no siis ma seal kaubanduskeskuses vaarusin, selg lõi tuld ning mõtlesin mida täna süüa teha. Kõrvitsat ma seal ei silmanud ja nii ma muud ei ostnudki kui võileiva materjali ja küpsetamiskraami. Otsustasin valmispulbrite kasuks sel korral, et testida ja katsetada. Ja mis seal salata, vahel kui kiire on ja midagi teha ei viitsi, aga mõnd küpsetist tahaks, võib jumalat tänada kui sul mõni tordipulber või valmis muffinipulber kapinurgas kükitab.

Ja mis kõige parem – täpselt Lõunakeskuse Rimi ees oli enda leti püsti pannud Koogimeister. Kunagi neil oli Tartus oma pood ka, kuid vist ei tasunud poe pidamine ära ja Tartu inimesel ei jää nüüd muud üle kui e-poest tellida nende kaupa. Kuid nüüd laiusid mu ees avatud mooside, pastade, püreede topsikud, topsitäis lusikaid ja muudkui maitse. Mul oli aga kindel soov – mango-granadillipüree, see on lihtsalt niiiiiiii hea, parem kui kõik muu. Ja nii ma sealt lisaks granadillipüreele ka imelise kirsimoosi kaasa haarasin, ja suure jasmiinitülle, ja mõned kaunistused…

Igatahes kott oli üsna raske, kui Lõunakeskusest välja astusin, jõudsin koju ja hakkasin meest paluma, et ta mulle enne ära minekut Selverist kõrvitsat tooks, ühe neljandiku, palju pole vaja. Ma suren ära kui ma kõrvitsapüreesuppi täna ei saa – sina lähed ära ja Hanna-Liisa läheb ära ja Brenda on haige, ma ei pääse poodi ka enam. Vaevalt tellitoit.ee-ga kuskilt kõrvitsapüree suppi täna tellida saab. Tema muidugi ei mõistnud miks ma juba ise ei toonud, kui Lõunakas käisin, aga ta ei mõistagi raseda hingeelu ja seljavalusid, seda et kahetunnine kaubanduskeskuses ringi kõndimine võrdub tunnike sõudeergomeetril. Ei mõista, et raseda isud tuleb rahuldada, sest vastasel juhul võib järgneda hüsteeriline nutt kuidas mees ei armasta ega hoia teda piisavalt sel raskel ajal. 🙂

Lõppude lõpuks vandus ta alla ja pere rahulolu huvides käis poes ja tõi mulle selle igatsetud kõrvitsajupi, lausa kaks. Seega teine jupp jäi alles oma korda ootama. Ma juba tean, kui teen püreesuppi, võin kindel olla, et ma söön seda üksi, sest kõik pereliikmed vaatavad selle imelise kauni kuldse supi peale viltu. Pisut porgandit, kartulit, sulajuustu ja kohvikoort sekka – imelineee!

 

CCBD34E9-3525-4FE1-9D7E-93DFF5DA4ABC

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: