Laps on täpselt nii laisk, kui laisk tal lastakse olla!

Vaatan siin “Hommik Anuga” kordust, kus Saskia Alusalu räägib oma teekonnast, elust, treeningutest, perest, eestlusest. Nii mõnigi hetk leidsid pisarad tee silma – nii südamlik, nii siiras, nii puhas. See kuidas ta räägib oma perest, kodumaast, treeningute ilust ja valust. Kuidas tal on siht silme ees, tema motiveeritus ja sihikindlus.

Ükskõik muidugi, mis eluvaldkonnas, see eesmärgikindlus ja visadus – nii lummav ja paneb paratamatult oma tütre peale mõtlema. Tema on alles oma tee alguses ja ma ei saa veel täie kindlusega öelda, et ta nüüd jääbki iluvõimlema ja maailmameistri tiitlit püüdlema ning istub ka ehk kunagi “ Hommik Anuga” diivanil, kuid see püüdlus iseenesest on juba suur anne ja oskus.

Nagu mulle Hanna-Liisa kunagi ütles: ” Sind huvitab vaid see, et ma medaleid koju tooksin!” Siis paraku nii see pole. Ma lihtsalt tahan, et mu laps tegeleks ühe huvialaga intensiivselt. Ükskõik mis ala see ka poleks, vaid ma lihtsalt soovin, et ta pühenduks millelegi. Hobi/huviala olgu kindlasti selline, mis lapsele tõesti meeldiks.

Kuna varasemalt on ta tegelenud võimlemisega, mis väga meelt mööda on olnud, kuid üks hetk ta tundis, et seda jääb nagu väheks, kuidagi lihtne on, leidsime end üks päev Võimlemisklubi Rütmika ruumidest. Eesmärk oli hakata tegelema iluvõimlemisega võistlustasemel.

Paraku pole see tee kõige lihtsam olnud ning seltsimisega on pisut keeruline olnud, kuna grupp kellega Hanna-Liisa liitus oli eelnevalt juba aastaid koos käinud nii trennis, laagrites kui ka reisidel. Ja uustulnuk pole kunagi lihtne olla. Ka treeningkoormus, millega teised on aasta-aastalt järk-järgult harjunud tuli Hanna-Liisale prauhti äkki ( 5x nädalas).

Loobumisperiood oli kerge tekkima. Sai pikki vestlusi peetud Hanna-Liisaga ja ka treeneriga. Loomulikult oleks lihtsam ju kodus logeleda, sõpradega videokõnesid pidada ja slime -videosid teha. Laps on täpselt nii laisk, kui laisk tal lastakse olla! Igal lapsel ja ka täiskasvanul tekib elus perioode kus tahaks kõigele käega lüüa ja lihtsalt ei jaksa enam, kuid see läheb mööda. See läheb üldiselt alati mööda ja ei tohiks lasta kohe tujule järele anda. Tundub, et ka meie saime sellest perioodist hetkel üle. Eks pidev trenn väsitab ikka, võistlused ja reisimine kaalub kõik muud tunded üles ja see emotsioon kui saad end nüüd näidata ja lavale astuda. See on midagi, mis paneb unustama treening-valu ja see emotsioon ja tagasiside annab jõudu ning energiat järgmise säramishetkeni vastu pidada. Sinu motivatsioon tõuseb, et järgmine kord veel parem olla. Justkui sõltuvus!

Igatahes kuna Hanna-Liisa polnud saanud varem võistelda, kuna ta polnud veel võistlusvalmis, siis kohalikul Rütmika kevadturniiril anti talle luba ka lavale astuda ja võistelda.

 

Oli kiire päev – jõudsin tööl olla , seejärel sõbranna lapse sünnipäeval, kuhu tellisin takso ja kiirustasin oma tütre esimeseks etteasteks spordihoonesse. Tellin elektritakso, kus öeldakse 11 minutit ooteajaks. Ohkan, et liiga palju. Takso dispetser rahustab ning väidab, et see on täiesti tavaline aeg, aga tegelikult jõuavad nad alati siiski varem. Selge, ongi varem kohal. Maksan arve ja jookseme spordihoonesse. Näen teisi rühma emasid, kellelt kuulen, et jäin hiljaks ja lapsed on juba ära esinenud. Need esinemiskellaajad võivad alati nihkuda, antakse mulle teada, et ei tasu täpselt kella pealt tulla. Nüüd tean.

Seljas uhiuus võistluskleit, nägu kaunistamas punaseks võõbatud huuled, peas uhke krunn…

Hanna-Liisas on selline ind ja sära.

Kirjeldamatud emotsioonid.

Tema esimene siiski.

Loomulikult olen uhke oma tütre üle. Oleksin ka siis, kui ta iluvõimlemisega ei tegeleks. Oma laps siiski. Siin kujunevad kindlasti arvamused kahte leeri – ühed vanemad leiavad, et las laps naudib oma lapsepõlve, mitte ärgu olgu orav rattas. Teine leer näeb, aga oma lapsi tegelemas millegagi, mis distsiplineerib, motiveerib, inspireerib. Ja loomulikult tunneb iga vanem oma last kõige paremini ja keegi kõrvalseisja ei saa öelda, kuidas oleks õige, kuidas vale käituda. Ma ei vaata kunagi teiste laste poole ega mõtiskle miks temal huvid puuduvad, sest ma tean, et alati pole kõige lihtsam last suunata. Iga laps on eraldi indiviid ja ehk laps tõesti ei teagi veel mis talle huvi pakub. Vägisi sundida ei saa. Aga mis peamine – loomulikult peab see tegevus lapsele meeldima!!! Sest vastasel juhul ei tule sellest nagunii midagi välja. Eks Hanna-Liisa on ka mulle maininud, et nüüd elan enda lapsena  tegemata jätmisi tema peal välja. Ehk tõesti? Mul on lihtsalt hirmkahju, et ma ise millegagi lapsena tegelema tõsisemalt ei hakanud ja ehk oleks mulle ka selline suunav ja  järjekindel kasvatus õigel ajal ära kulunud?!

2B8CFAE8-5A8E-4216-9687-FC32E76BC6D8
III koht

359465AF-E238-44B1-81FD-EB58653B3E63

02B6923A-1E42-4834-BFBE-2FB80BDC89AD
Rütmika kevadturniir 2018
0E454AD1-EC98-4F5D-8FE3-9F2063641AAA
Hanna-Liisa kõige suurem fänn.
FBDDB569-799A-4FCD-96EA-CC0CC41227F0
Pilt varasemast ajast. Miss Valentine 2018.
DEE5B268-0368-4433-9C4B-95DBD17C5158
Hanna soovib, et tema väike õde hakkaks ka sügisest võimlemisega tegelema.

286BAB44-ADA3-4C5F-B0E9-7D55C55FA073

C265032B-36A0-4D78-B7F4-F3D80C5F1C5B
Miss Valentine 2018 üritusel.
6B414D3C-4C78-4EFF-A354-503878E9B98F
Meeletu kogus klambreid, mis Hanna krunni läheb!

 

  • Küll see Nomination Italy bränd on ikka geniaalne üllitis – kui millegi muu peale ei tule, mida kinkida, siis keti lülide kinkimine on alati kindla peale minek. Kinkisin Hannale esimeseks esinemiseks mälestusteketti tema võimlemisrühma nimetusega klappiva lüli. Hiljem hea meenutada, et emme kinkis selle, kui esimest korda võistlesin. 🙂 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: