Varesele valu, harakale haigus…

6C10B4C3-B2A4-487B-B66B-1445B1248522

…. meie Brents jälle haige.

Tundub, et ühele viirusele tuli kohe teine viirus otsa ning Brenda sel nädalal taas haige. Lisaks köhale lisandus üks päev palavik. Istume sõbranna juures külas, kui sõbranna ühtäkki vaatab, et Brents näost valge, otsis oma uhke kraadiklaasi, mida ei pea keha vastugi panema välja ja kraadiklaas näitas 38 midagi.  Otsustasin kahelda tema kraadiklaasis ja seepeale tõi ta mulle selle elavhõbedaga klaasist kraadiklaasi. Kraadin uuesti lootuses sõbrannale veneaegse kraadiklaasiga ära teha, aga näidikul näen 38, 1.

Njah, sõidame koju, lõunauinakule. Brenda uinub hetkega ja magab kohe kolm tundi lõunaund. Kraadisin teda une pealt mitmeid kordi, kraadiklaas näitas keskmiselt 37,8.

Õhtul oli enam-vähem, palavik kõrgustesse ei tõusnud. Kuna järgmine päev oli mul tööpäev, siis öö otsa olin valves, et kui tõuseb, siis ma ometi ei saa tööle minna. Paraku aga öösel ühe korra sain ligi 38 kätte, aga mitte rohkemat. Seega otsustasin ikka tööle minna, õde oli mul ka parasjagu minu pool ja oli heameelega nõus Brendat vaatama.

Kui aga umbes kell 11 ajal selgus, et tal on 38,5, hakkas häirekell tööle. Õde ütles, et kõik on hästi, Brenda vaatab Peppat. Kui suunasin ta rohtu andma, siis oli üllatunud, et kas juba peab andma 🙂 Siis meenus mulle, et Brenda ju ei taha neid palavikku alandavaid siirupeid süüa, kuna ta on neid nii palju oma väikse eluea jooksul tarbinud ning juba tekib okserefleks. Ega need siirupid meeldivad just pole, paks kleepuv ollus.

Kui emalt-isalt keeldub siirupit võtmast, kuidas peaks sellega veel tädi hakkama saama?? Teine variant oleks palavikku alandavad küünlad, mis tagumikku käivad, kuid vaevalt sedagi võõrale lapsele teha tihkaks?!

38,9

39,2

Mu õde suudab Brendale kuidagi poolvägisi rohu sisse sööta. Kuid palavik on suur ja laps soigub voodil, selline laps vajab kohe kindlasti ema ja minust oleks ääretult südametu koju mitte tulla.

Ja mõelda, et mina peaks teise lapse eest kõrge palaviku ajal hoolitsema?! Ma lähen enda lapse palavikuga juba paanikasse, mis veel teise lapsest siis rääkida. Ja jätta see koorem oma õe õlule, ei. Liiga vastutusrikas.

Helistasin juhatajale ja seejärel arstile. Teadsin, et tööl jääb kehva olukord, kuid midagi polnud parata. Tuiskasin kodupoole teele. Ja õieti tegin. Brenda tahtis vaid süles ja kaisus olla. Laps, kes muidu selline aktivist, kes ei vaja ei lõunaund ega midagi, et öötundideni üleval olla, hüpata ja tantsida, oli nüüd ainult pikali, emme kaisus.

Ümberringi on meeletult palju lapsi haiged viimasel ajal – sõbranna laps, õe lapsed, venna poeg, koolis lapsed haiged. Lasteaia seisu ma ei tea, sest sinna pole Brenda paar nädalat jõudnud. Vennalapsel läks lausa nii hullusti, et rotaviiruse oli külge pookinud ja pidi lausa mitu-mitu päeva haiglas veetma. Ma nüüd polegi kursis täpselt, aga sõbranna väitis, et rotaviiruse vaktsiin on nüüd riiklikus kavas kirjas ja saab lasta oma lapse rota vastu vaktsineerida, tasuta. Kuid ma pole kursis, mu Brenda pole minu teada küll rota-vaktsiini saanud ja arst pole sellest sõnakestki rääkinud. Rota-vaktsiin siis pidi leevendama haiguskulgu, kui viirus endale külge poogitakse. Sel juhul on kõht lahti, oksemaraton ja kõrge palavik- kõik ühes.

Nüüd me siin vedeleme kodus, täna juba parem kui eile. Söögitegemise tuhin on nullilähedane ja kuigi mul peas vasardab mõni vabariigi aastapäeva tordi idee, siis selle tegemiseks mul hetkel indu pole. Midagi pole teha, sööme siin võikusid ja kosume.

1F10114F-8BFA-4F9E-98AC-311D48206D33

Õde läks ka oma tütrega eile ära tagasi Soome. Sel korral tulid nad lennukiga mitte autoga. Ja see oli lihtsalt suurepärane. Ma loodan, et ta plaanib nüüdsest tihedamalt lennukiga tulla, kuigi võib-olla tema nii ei arva, sest ta sai siin tõelise ellujäämisõppuse. Inimene, kes praktiliselt oma teadliku täiskasvanuelu vaid autoga sõitnud on, ei oska enam bussiga ega jala liigelda. Nii sai neile selgeks, et minu kodu juurest saab nr.6-ga praktiliselt igale poole. Ja kui algselt käis koos minuga bussiga, siis hiljem oskas juba ise väga hästi bussiliikluses orienteeruda. Mis aga mulle selle kõige juures meeldis, kuna tal polnud autot, siis oli ta kohal. Ta oli reaalselt meie pool, hetkes. Tavapärase ringiseiklemise asemel, kus koguaeg kiire ja jõuab vaid hetkeks me poole tagumiku maha asetada, siis sel korral seda polnud. Sai rääkida ja vabalt olla, ilma kuhugi kiirustamata. Läbi aastate parim käik Soomest Eestisse. Aeg on hindamatu tähtsusega!

 

 

2 thoughts on “Varesele valu, harakale haigus…

Add yours

  1. See “like” läks nüüd pigem postituse lõpulausele! Sest emana võtaks ma kõik laste haigused endale, kui saaks ja see aitaks. 🙁
    Praegu on korralik talvekülm kohal, loodan, et see teeb viirustele 1:0 ja lapsed saavad olla lapsed – naerulised, mänguhuvilised, rõõmsad ja särasilmsed! Head tervist! 🙂

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: