“Kollionu”

” Kus onu on? “

Kahe poolene Brenda suunab näpu lakke toa nurka. 

“Lehvitame onule!” hüüan ma rõõmsalt.

Brenda ka lõkerdab ja lehvitame koos “Tsau, tsau, onu!”

 

Kirjutasin hiljuti meie pere pesamuna onu kartusest  siin . Jõudsin vahepeal mõelda kõikidele surnud hingedele, kes siin elutseda võiksid, kuid pigem kaldun ma siiski arvama, et tegemist on lapse fantaasiaviljaga, väljamõeldisega. Oleks tegu vaimuga, siis nad mängiks ehk koos, laps vaataks kõikaeg kahtlaselt liikumatult ühte punkti ja räägiks kellegi nähtamatuga.

Üritasin Brendalt uurida milline onu välja näeb. Egas täpset kirjeldust ei saanudki, mis viitab juba sellele, et kindla olekuga onu meie korteri seintel ja lae nurgas puudub. Nii palju sain teada, et onul on pikad juuksed, habe ja seelik.

Võtsin kätte ja hakkasin internetiavarustest infot otsima laste arengu kohta selles vanuses. Ette lõid ka kummituslood, kus vanemad kirjeldasid enda laste surnud hingede nägemist ja neid sirvides tundsin koheselt, et Brenda käitumisviisiga need lood ei sarnane teps mitte.

Sain aga teada, et lastel vanuses 2-4 aastat tekib palju uusi hirme – pimedusekartus, koerte kartus, äike, torm. Lapsed selles vanuses hakkavad mõistma oma väiksuse üle ning neil puudub võime kõiki olukordi kontrollida. Ja nad tihtilugu  ei suuda eristada fantaasiat reaalsusest.

Üleüldiselt pidavat tüdrukud rohkem kartlikumad olema kui poisid, kuna vanemad kipuvad julgustama ja soodustama tüdrukute suuremat sõltuvust, kuid poiste hirme laidetakse maha.

Hirmutabel

0-6 kuud – valjud helid, müra.

7-12 kuud – võõrad, kõrgused, äkiliselt ilmuvad objektid

1 aasta – vigastused, vanematest eraldamine, võõrad, tualett

2 aasta – tolmuimeja, autod, sireen – helid, pimedus, võõrad eakaaslased, vanematest eraldamine, onud, loomad.

3 aasta – loomad, pimedus, maskid, vanematest eraldamine

4 aasta – loomad pimedus, vanematest eraldamine, öine müra

5 aasta – “halvad inimesed”, kehalised vigastused, loomad, pimedus

6 aasta – üksi jäämine või üksi magamine, kollid, nõiad, kummitused, tulnukad, müristamine

7 -8 aastat – meediasündmused ( lapserööv, sõja oht) , vanematest ilma jäämine, üleloomulikud olendid, pimedus

9- 12 aastat – vastamised ja esinemised koolis, füüsiline välimus, surm, välk, testid ja eksamid koolis

teismelised – sotsiaalne esinemine ja toimetulek koolis, seksuaalsus

Kõik tuleb vanemat kümne aastast Hanna-Liisat vaadates tuttav ette – näiteks sõjahirmu tundmine, vanemate kaotus, halvad inimesed, üksi magamine. Hetkel liigitaksin ta teismeliste alla – sotsiaalne esinemine ja toimetulek koolis on aktuaalne meie peres. Selle teema ümber käib meil palju arutelusid.

Vanemate ülesandeks jääb last lihtsalt kuulata, mitte arvustada. Teda austada, mitte arvustada hirme. Juba hirmul last saab rahustada vaid  teda kuulates, turvatunnet taastades ning julgustades oma tunnetest avatult rääkida. Tuleb vältida naeruväärisamist ( ” poisid ei karda” või ” ära ole selline titt” ) ja sundimist ( ” see kutsu on nii sõbralik, tule tee talle pai, no tule tee” ).

Enamus lapseea hirme on täiesti normaalsed. Nende ületamine aitab lapsel kasvada, identiteeti kasvatada ning elus toime tulla.

Liialt tugev hirm , aga võib lõpuks välja lüüa tervisehädana.

Las laps tunneb oma hirmud ära. Pole vaja tungivalt öelda lapsele, et tema kardetud hirm on vale. Püüdke hirmu suhtuda mänguliselt. Ja näita vaikivat eeskuju, et pimedus ega äike pole üldse koledad ja pahad ning kollionud ei tee midagi.

A1F1C95A-A946-47FE-93C4-42474B7CC4D9

Pilt: disney.wikia.com

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: