Muudame tuba – väikeste elementidega!

IMG_1255Brenda sai augustis juba kaheseks ning magas endiselt meie toas. Muidu poleks sellest numbrit, aga oli ju tema magama minek häiritud meie õhtuse elutegevuse tõttu, teleka ergas ekraan ja no mis seal salata – vajasime ka endile privaatsust, sest pole just kõige pingevabam tegeleda täiskasvanute asjadega, kui kahe aastane sul kõrval voodis asub ning iga hetk end püsti võib upitada.

Olime juba tükimat aega vaatanud narivoodit, kuni ühel hetkel jäi Raksile kuskil facebooki grupis silma narivoodi , vaid sada eurot – käib kaheks eraldi voodiks vajadusel, kaasas kaks korralikku madratsit . Ainuke miinus oli värv. Värvuselt naturaalne mänd. Meil on hetkel valget värvi mööbli hullus – valge, elevandiluuvalge, hallikasvalge- valge erinevate varjunditega. Enne kui arugi sain, oli narivoodi juba meil kodus ja püstigi pandud ning Brendal aeg õega ühte tuppa kolida. Selge oli see, et nii kui narivoodi saabus tuli Brenda teise tuppa kohe saabumispäeval magama saata, siis on lapsele kohe selge, et nüüd ta magab seal, mitte pole valikuvõimalust laveerida. Vaid voodi saabumine, tähendab sinna magama minekut. Mõni päev hiljem palus Hanna-Liisa ka Brenda laua ja tooli nende tuppa ümber kolida. Tegin seda suurima rõõmuga, saab lõpuks enda toas vaid meie endi asju nautida- ei mänguasjadele jm laste asjadele. Samal ajal kui mina lauda tirisin, sammus Brenda juba koos mänguasjadega teise tuppa ja nii kõik asjad meie toast ära viidud saigi. Ning meie tuba on nüüd jälle meie oma!

Veetsime õega tunde Lõunakeskuses kodupoodides ning lõpetasime oma ostupäeva Tartus Sahtlis (link), kus on püsti pandud riiul VÕÕP kriidivärvidega. Oli üsna selge,et voodi tuleb valgeks värvida. Ütlesin veel mehele, et see on minu projekt, ära sina sekku! Tagant järele oleksin pidanud need sõnad parem ütlemata jätma, sest oleksin kogu selle voodi värvimise hea meelega tema õlule lükanud. Oleks ma vaid teadnud! Nagu ma lugenud ja kuulnud olin, pidi kriidivärvidega värvimine maailma lihtsaim olema. Võib-olla ongi, kui mul oleks ehk parem mööblijupp olnud ja õige pintsel. Eks see oli ka mu esimene värvimisprojekt, esimene katsetus. Ma heameelega prooviksin veel, aga siis juba midagi väiksemat ja ühetaolisemat. Näiteks riiul.

IMG_1313

 

Poes kohapeal oli valikus kolme valge varjundiga tooni ning valituks osutus kriidivärv soft cream (link). Klienditeenindaja soovitas mulle pisemat purki, kuid õnneks ma ei läinud tema jutuga kaasa ning valisin siiski 700 ml purgi ning õnn oli, sest mul tuli sellest purgistki puudu. Ja narivaoodi alused voodisahtlid jäid ilma värvita. Oh seda indu, kui ma alustasin- lapsed läksid lasteaeda, kooli. Mees tööle. Jõin enne suure kruusi kohvi, sättisin juuksed patsi. Tassisin voodist madratsid ja voodipesud teise tuppa, laotasin põrandale ajalehed liigsete värvipritsmete jaoks. Seejärel  teipisin voodil olevad metalsed mutrid, et neid värvi eest kaitsta, mis oli maailma tüütuim töö, kuid mitte tüütum , kui voodi otstes olevate peenikeste pulkade värvimine. Kohutav! Nende pulkade värvimiseks oleks mul pisemat ja saledamat pintslit vaja olnud, kuid mida polnud seda polnud. Ja tuli oli värvimisega takus. Tuli tegutseda, mitte mõelda. Esimese päeva lõpetuseks jõudsin voodi ühe värvikihiga katta. Teisel päeval lisasin veel kihi värvi peale, sest kriidivärv on üsna läbikumav, siis jäi naturaalse männi värv esimese värvikihi alt läbi kumama.

Teate ütlust –” ajutised lahendused kipuvad igaveseks jääma?” Nii see voodi seisab mul nüüd – alumised voodisahtlid ilma värvita ja terve voodi on veel lakkimata, mis tähendab kriidivärvi puhul seda , et värv võib üsna ruttu maha kuluda. Vaatame kauaks ta seisma jääb ja ma laki järele ja uue värvipotsiku järele voodi jõuan. 🙂 

Küll aga kiidan kriidivärvi puhul tema võimet imeruttu kuivada. Poole tunniga oli värvikiht kuiv, lapsed said samal õhtul värvitud voodisse magama minna. Mäletan kui mees värvis kunagi laste toas kappi ja kummutit ning kuidas see värv , millega värvis haises nii jubedalt, et aknad pidi kindlasti lahti olema ja lapsed kaks päeva meie toas magama, enne kui värv kuivanud oli ja ebameeldiv lõhn kadunud. Seega kriidivärviga seda muret pole.

Vintage look. Vintage stiilis mööbel, värvid, riietus – meelierutav!

Värvida võib otse töötlemata pinda. Ainult käi pind lapiga üle ja vaata, et rasvane poleks. Muud midagi! 

Lisan siia lingi ka – VÕÕP   

Sealt leiab peale kriidivärvide ka kõike muud huvitavat.

Voodi enne ja pärast

IMG_0513IMG_1521

IMG_1522

Nüüd on mul vaja Hanna-Liisale ka ülesse halliga voodipesu peida, ta ise tahab vist halli-täpilist. All on ämma kingitud halli-valge öökullidega Brenda voodipesu. Loomulikult magab Brenda all ja Hanna üleval. Brenda sipleb öösel üsna palju. Nii, et ei pane imestama tema suutlikkus nii mitmeidki kordi voodist maha une pealt keerata. Seega nüüd oleme targemad ja paneme ööseks suure diivanipadja ette.

Hoiukastid ja korvid valisime Jyskist– ikka halliga. Seekord hall tähtede motiiviga. Ma jumaldan kõiksugu hoiukarpe ja kaste – loovad korrapärase mulje toas. Ja no tänapäeval tehakse neid kõiksugu stiilseid ja ilusaid. Valisime lase tuppa sellised mahukad korvid riidekapi otsa , kuhu kapi otsas muidu laiutanud kola kõik ära mahtus.

IMG_1245

Põrandale leidis tee suur paksust riidest ja vormi hoidev ka halli-valgega tähe motiiviga korv. Taas Jyskist. Imehea ost!!! Kõik Brenda mänguasjad mahuvad sinna ära ja toa üldpilt saab koheselt korda.

Seinale leidsin pildiraami. Taas hall. Kuid kuna toas on seinad helekollased ja oranzid, siis hall ei jää üksi domineerivaks. Midagi pole teha, halli armastus on nii suur! 🙂 Kodus vaatasin, et pildiraam on ilma piltidetagi lahe  ja panin seina kahepoolse teibiga. Plaanis veel Hanna-Liisa kirjutuslaua kohale osta paar värvilisemat pilti.

IMG_2247

Aknalauda kaunistavad Jyskist leitud kaks laternat, mis töötavad patareidega ning mis sel pimedal ajal mõjuvad soojendavalt. Ega laste tuppa pole nagunii mõistlik elavat tuld panna, seega patareidega variant tundub parim. Lisaks on mu töökoha kõrval väga kihvt pood Anu Foto,  kus lisaks pildistamisele müüakse laternaid, küünlaid, nõusid, võtmekappe, nagisid, pildiraame jne jne . Sealt saime soodsalt haldjapallid – ühed laste tuppa ja teised meie tuppa, mis töötavad patareidega ning loovad pimedal ajal toas hubase õhustiku.

IMG_1645

IMG_1251

Nüüd tõi õde meile halli ümmarguse vaiba, mis sobib kui valatult ning annab toale viimase lihvi. Ma olen rahul ja lapsed ka! Ainuke mis häirib , on see suur kobakas telekas, firmaks Di Boss. Kas keegi on sellist firmat varem kuulnud?! 🙂 Mina ka ei ole. Ma heameelega ei paneks laste tuppa üldse telekat, kuid kuna Hanna-Liisa on juba nii suur, siis tal omad saated, mida tahab vaadata ja nii on rahumeelsem kui tema saab oma toas vaadata neid. Seega peab sinna midagi väiksemat tulevikus aset leidma, sest see telekas seal on tõesti suur ja riivab silma.

IMG_2224IMG_2245

Tuba enne, postitusest leiab ühe pildi : Tuba umbes aasta tagasi

Nüüd asume enda toa juurde – vaja üks vitriinkapp, põrandalamp. Muud suurt polegi vaja. Me oleme kummuti inimesed pigem, mitte kappide inimesed. Seega leiab meie toast kaks kummutit ja ei ühtegi kappi. 🙂

Toale teise looki andmine pole teps mitte teadustöö ning iga pisike element võib muuta toa ilmet märgatavalt. Ja loomulikult ei ole vaja joosta disainerpoodidesse raha kulutama, vaid taaskasutusest võid soodsamatest poodidest leiab ka väga kihvte esemeid. 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: