Käisime tütrega deidil

Huh, kui lahe on omada nii vana tütart. Saaksin nagu justkui sõbrannaga kokku, kellega tunnike maailma asjadest rääkida ning siis igaüks taas oma teed minna. Eks tegelikult oli põhjus kokku saamiseks kingituse ost. Homme on ta klassiõel sünnipäev ning otsustasime, et seekord päris viimasele hetkele kingituse ostmist ei jäta- liiga stressirohke. Kuigi sünnipäev algab kell 14 , siis tegelikult hommikul isegi jõuaks ringi vaadata, kuid parem kui see juba täna ära tehtud sai.

Huvitav on asjaolu, et kui kinkida raha , siis saab soodsamalt. Paned kümme eurot ümbrikusse , pluss lill ja kaart. Kuid katsu sa kümne euro eest mõnd kingitust leida? Üsna võimatu missioon. Läksime kingituse ostmise teed ja lõpuks lahkusime pea seitsmeteist eurose lauamänguga, pluss kinkekott ja kaart.

Kohtusime kella 13 ajal  linnas, kui Hanna-Liisal kool läbi. Mina tulin ripsmetehniku juurest samal ajal, käisime valisime kingituse Apollost üsna kiirelt ära ning kuna kõhud andsid korinaga märku ning nõudsid süüa, suundusime väga poppi noorte kiirtoiduketti – Hesburgerisse. Huh, seal on minu meelest nii maitsev kohv alati. Teps mitte kallis ka.

IMG_1581

meie

IMG_6098

 

Ei tea kas mõni ehk vahel mõtleb ka meid linna peal chillimas vaadates, et kas tegu on ema ja tütrega , vanema ja noorema õega või hoopistükis sõbrannadega?! 🙂 ( okei, läksin nüüd natuke ebarealistlikuks vist ) 🙂

Sai arutatud igapäeva asju, tegime mõned selfied , sõime burksi ja jätsi. Jumal, kus seal käis koolinoori. Hordide viisi sadas sisse. Mõtlen kas kogu nende taskuraha läheb sinna igapäevaselt või täna oli erand?

Hanna-Liisa ütles nii muuseas : ” Emme, sa oled hoopis teistsugune , kui me kahekesi oleme , ilma Brendata. “

Palusin tal täpsustada.

Ma pidavat palju rahulikum ja tsillim olema. Selline äge! 🙂

Njah, eks ma tean ise ka , et Brenda võtab tavaliselt kogu mu auru ja tähelepanu ning millelegi muule keskenduda ja süveneda on üsna võimatu. Õnneks käib ta nüüd lasteaias ning vabu päevi  , kus koos Hanna-Liisaga kahekesi olla, tuleb järjest rohkem ette. Lõpuks. See on ka üks mu suurimaid hirme, kui peaksin kolmanda lapse ootele jääma- kuidas jaotada võrdselt tähelepanu? Kui Brenda sündis, oli Hanna-Liisa saanud kogu mu tähelepanu saanud nautida kaheksa aastat ja ühtäkki mind polnud enam tema jaoks olemas. Alles nüüd kui Brenda on kahene, tunnen rohkem vabadust ja saan ka teisele tütrele keskenduda. Tööpäevadel ma nagunii ei jõua kodu asjadega tegeleda ja kui kell pool üheksa koju jõuad , mõtled vaid söögile ja saaks juba lebosse visata. Nii mul jääbki ühel nädalal kaks päeva ja teisel nädalal viis päeva , kus saan kodus olemas olla. Alati , kui Hanna-Liisal on koolis mingisugune üritus, vaatan kohe kas olen tööl sel päeval või ei, kas saan oma lapse nt klassiõhtule saata ja midagi maitsvat kaasa meisterdada või peab seekord poest midagi haarama.

Kardan , et kui kolmas laps tuleb, ei suuda ma taas Hanna tegemistele kaasa elada ning siis pole enam ainult Hanna, vaid ka Brenda jääb tahaplaanile mõneks ajaks. Tean, et see on normaalne ning käib uue ilmakodaniku sünni juurde, kuid paraku ma siiski tunnen neid tundeid.

Igatahes burksid söödud ja aeg lahku minna, Hanna trenni , mina koju ja lasteaeda. Vahepeal viskasime veel kurikaid linna peal. Sai omale enda isiklikud kurikad lõpuks.

IMG_1593

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: