Kuidas me perepäevi pidasime

4
Lapsed telki!

Teate seda tunnet , kui kätte hakkab jõudma august, tundub justkui, et suvi hakkab läbi saama ja pole nagu mitte miskit jõudnud teha ega kuskil käia? Täpselt nii tunnen mina igal augustikuu hakul. Kuid siiski-siiski, õnneks jõudsime oma pere suvepäevad ära pidada koos telkide, vihma ja lõkkega. Juuli kuu viimane nädalavahetus oli ainus nädalavahetus, mis veel kõigil vaba ja sobiv oli. Suviti on ikka nii, kuna suvi on nii üürike meil Eestimaal, siis tuleb nendesse vähestesse suvekuudesse , kus on soe ja mõnus , võimalikult üritusi täis toppida. Nii tehaksegi juba suve hakul plaane kogu suveks, kes abiellub, kes peab uhket aiapidu, kes uitab saartel ringi, kes naudib vabaõhu kontserte, kes läheb vanematele maale appi.

Kui reede kätte jõudis ja kõik koos Võrru Maksimarketisse sisseoste läksime tegema- mida süüa , mida juua, olid mõningad arusaamatused kiired tekkima. Ühisüritus, ühisala, ühistegemine – on märksõnad , mis peaksid iseloomustama suvepäevi, perepäevi. Ühiselt ostame toidu, ühiselt sööme. Eraldi moonakott  on sellistel puhkudel natuke tobe. No näiteks kamba peale on meil 11 last, mõtekam on osta kamba peale söök ja suuremas koguses, kui siis igaüks võtab enesele. Sel juhul peaks ostma vähemalt 11 banaani oma moonakotti, sest äkki teise pere laps näeb ja tahab ka , kuidas sa siis ei anna?! Ühtset keskteed nagunii pole võimalik leida – üks ei söö banaani, teine paprikat, kolmas saia. Tuleb võtta suurema enamuse järgi. Tegimegi siis ühe ühise suurema ostu ja pluss siis lisaks võis igaüks enesele ka midagi telki osta , kui soovi on. Kokku kulus meil vaid 56 eurot. Seega teeb see nelja pere peale 14 eurot , mis pole teps mitte suur summa. Ostukorvis leidus grillliha, leiba, saia, arbuusi, juustu, pima, ketšupit, jääteed,kohvi,  mahla, nektariini, banaani, tomatit, kurki, vorsti, võid, jahu, suhkrut..

Suundusime päikesepaistelise sooja ilmaga Jantrasse, kus lõime oma telklaagri püsti. Oh, kuidas ma armastan telkimist. Kahjuks on seda iga aastaga järjest vähemaks ja vähemaks jäänud. Kuigi Hanna vist telkimist nii väga ei jumalda, siis tundub, et Brendast tuleb küll telkimise fänn ja ta jäi oma esimese telkimisega kahe aasta vanuselt üsna rahule. Eks ma vean alati telki kaasa magamiskottide asemel oma tekid ja padjad, tekitab mõnusa koduse tunde ning ei saa arugi , et uinud telgis, mida väga paljud peavad piinarikkaks, õhupuudust tekitavaks kogemuseks ning süda jätab paar lööki vahele, kui kuulevad sõna telkimine. Telkimine on äge!!

1
Meie telgi sisemus

Esimene õhtu möödus telkide püsti paneku, saunatamise, muljetamise ja grillimise saatel. Teisel päeval sõime lõunaks pannkooke ja hiljem tegime lõkke peal pajas süüa. Õues söögi tegemine on tänapäeval niigi eriline, kuid tugev vihmasadu , mis meid sel ajal kimbutas, muutis valmistamise veelgi ekstreemsemaks , heas mõttes. Tekkis selline mõnus feeling ja mõtlesime juba, et prooviks ehk järgmisel aastal üldse enamus toidu ise hankida metsast ja põllult. 2223252427

26
Ükskõik kui maitsva kastme sa võid teha, Brenda tahab ikka ainult paljaid makarone süüa 🙂

Söögiks läks neli pakki Panzani makarone kana-peekoni kastmes, mis tuli ülimalt maitsev ( Kersti firmaroog). Kõrvale tomati-kurgi-sibula salat. Enamus sõid kaks portsu ja jäi veel ülegi. Nii, et kolmest pakist oleks maa ja ilm olnud.

Teine päev möödus vihmasaju tähe all, kuid õhtuks vihm taandus ja saime mänge mängida. Lapsed panid masinaga veepommid vett täis, mis sai seina peale pandud, et siis noolemängu nooltega neid sihtida. Päris suurtest ei saanud keegi pihta. Pole üldse mitte lihtne. Teine mäng kujutas endast veepommi ühelt rätilt teisele viskamist kahe võistkonna vahel. Õhtu lõpuks oli Kerstil suur loos ette valmistatud. Igaüks sai ühe loosinumbri endale, auhindadeks oli kõiksugu nipet-näpet asju magusast kuni kunstripsmeteni. Igati vahva idee ning leiab kindlasti ka järgmisel suvel teostust.

192829303132

33
Loosi järjekord!

Õhtu lõppeks oli taas saun ja lõkkeõhtu. Lastel oli vahva. Koos mängimine, koos olemine, koos tegemine, mida nii intensiivselt teha ,saab aasta vältel vähe. Ka suured said palju muljetada , ilma kuhugile kiirustamata, sest maal olles aeg justkui peatub. Kella ei vaadata ja mured ununevad.

Hanna suutis ikka pirtsutada ja mossitada ka. Ja Brenda kukkus kohe oma nina lõhki, kui maale jõudsime. Järgneval päeval suutis ta nõgestesse oma paljaste jalgadega ronida, nii , et mõlemad talla alused olid nõgese kõrvetamise kuplasid täis. Seega päris libedalt kõik ei läinud, kuid ettevõtmise võib õnnestunuks pidada. Järgmisel veel paremini!

IMG_8475

Kui päikeseline ja kuum pühapäeva hommik saabus , oli selge, nüüd lähme kõik rongiga Piusa, nagu iga aastaseks traditsiooniks on saanud. Just Piusa ja just rong. Kuna ilm oli imeline ja rohkem võimalusi sel suvel väga kõiki kokku saada ei õnnestu, siis tuleb see nüüd ja kohe ära teha. Kuid sellest juba eraldi postituses.

Nii, et kellel vähegi võimalik ja tahtmist on, siis pange mõni nädalavahetus peredega telgid püsti, kus koos nii suured kui ka väiksed. Uskuge mind, see saab vahva olema!

Maal on mõnus!

Telkimine on äge!

Lõkkeõhtud!!

Koosolemine!!

23567891418

101516172112

 

 

 

 

 

 

 

2 thoughts on “Kuidas me perepäevi pidasime

Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: