Ahjupada

ahjupadaMõlgutan siin mõtteid, mis meie kliimaga toimumas on. Pole enam ei õiget talve ega suve. Aastaringselt oleks justkui sügis, kus jahedale ilmale tuleb sekka ka mõni kaunis sügispäikeseline päev .

Mäletan suve mõned aastad tagasi , kus vaid rannas elasime ja oma kehi pruuniks küpsetasime. Kui polnud tööl, olime rannas. Suvi möödus päikese tähe all.  Mõeldes lapsepõlvele, sillerdavad peas meenutused kuumadest suvedest, kus sai poole ööni väljas majade vahel trifaad mängitud ilma , et käed ja jalad külmast kanged oleksid. Kuid eks see nii ole, et meelde jäävad pigem ikka helgemad mälestused lapsepõlvest või vähemalt meie aju on nii loodud, et halvad asjad peidab ajusoppi kuskile taha poole peitu.

Hoolimata kliimamuutustest on meil siiski kõiksugu juurvilju võtta. Praegu tulevad värsked kartulid, kapsad ja porknad. Sellistel jahedatel suveõhtutel on mõnus kõik juurikad ahju visata, ise end mõnusalt diivanile kerra visata ja seni tegeleda oma meelistegevusega kuniks ahjus toit valmis saab. Seepärast armastangi ahjus süüa teha, siis ei pea terve toidutegemise aeg köögis pliidi ääres istuma, vaid paned kõik ahju ja muudkui ootad.

Kuidagi on nii kujunenud, et kui mul töölt vaba päev parasjagu on , oodatakse minult söögi tegemist. Mõlgutasin siin päev otsa, mida õhtul lauale panna, kuid ühtki ideed ei torgatanud. Pakkusin juba mehele välja, et teeme äkki hoopis sirka praed. Kuid see ei läinud kuidagi peale. Tõmbasin jaki selga ja seadsin sammud poe poole, et küll poes selgushetk pähe lööb. Lõigi. Haarasin korvi nuikapsast, kaalikat, sparglit. Lihaletiga on meie väikses Selveris natuke kehvad lood ja suurt midagi võtta pole. Leidsin Oskari lihatööstuse seene-sibula marinaadis seakaelakarbonaadi, mis üle ootuste osutus imemaitsvaks. Mees kiitis taevani ja ei tahtnud kuidagi uskuda, et ma selle liha ise tegin. Kuidas ta küll teab!? 🙂 Kuid kes liha ei armasta, siis see ahjupada tuleb ka ilma lihata  imeline.

Ahjupada

Vaja läheb:

  • 1 pisike nuikapsas
  • 3 peenikest porgandit
  • 2 punast mugulsibulat
  • pool kaalikat
  • 8 pisemat kartulit
  • 1 pisike spargelkapsapea
  • 450 g Oskari seene-sibula kaelakarbonaadi
  • peotäis šampinjone

Kastmeks:

  • 1 suur spl mett
  • 2 spl sojakastet
  • suurt törts suitsust ketšupit
  • sool, viie pipra segu, vahemere ürdisegu

 

Lõika kõik juurikad sobiva suurusega kangideks. Minule meeldivad sellised ristkülikukujulised. Prae pannil liha mõlemalt poolt natuke krõbedaks. Võta pannilt. Nüüd prae pannil porgand, sibul ja seened kergelt läbi. Lisa kõik ahjupotti/pannile/ahjuvaagnale. Sega kõik juurikad maitseainetega kokku. Sega omavahel mesi, sojakaste, ketšup. Kalla juurikatele ja sega kõik läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 30 minutit. Kõrvale sobib imehästi hapukoore-tilli kaste.

Nii maitsev, et sööks või terve vaagnatäie ise ära 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: