Kui laps jonnib!

IMG_7988.jpg
Pilt on illustratiivne. Pole jonnihoos tehtud, vaid rõõmsatuju päeval 🙂

Kõnnime kaunil õhtupoolikul Brendaga poest kodu poole. Ilm on ilus , poest koduni pole pikk maa ja Brenda on varemgi seda teed mitu korda edasi-tagasi ilusti ära kõndinud. Ühes käes on kotid , teisega hoian Brendat süles. Enam ei jõua. On ta ju juba pea kahe aastasena üsna raske, 12-13 kg ehk ikka. Võtan ta hoopis käes kõrvale, kõnnime. Hakkab kõrvulukustav kisa, jalad on kui maa küljes kinni ja käed enesekindlalt rinnal. “Opa, opa!” kõlab Brenda suust samal ajal jonnikisaga. Seletan lapsele : ” Brenda, emme ei jõua. Vaata, kui rasked kotid mul on.” Ootan mõistmist kahe aastase käest. “ Jalutame tasakesi, anna käsi! Vaata , varesed puu otsas”, üritan Brenda mõtteid mujale saada. Loomulikult ei õnnestu. Brenda ajab jonni keset teed edasi ega liigu kuskile poole. Teen lapsevanemate lemmiktrikki – lehvitan Brendale ” tsau, tsau, emme läheb koju, jää sina siis siia!” Ei toimi. Brenda endiselt ei liigu ei sammukest edasi  ega tagasi. Möödub mitmeid inimesi. Loodan südames, et nad mõistavad ja teavad , et ma pole midagi lapsele paha teinud ja laps lihtsalt jonnib jonni pärast.  Kes ise lapsevanemad olnud , mõistavad. Teised võib-olla mitte. Tunnen end keset tänavat lootusetuna ja läbikukkununa, aga alla ka ei anna. Brenda ka ei anna alla. Lõpuks möödub vanem härra rattaga, kes rõõmsalt muigab ning noogutab pead. Ta nagu mõistaks. Näen silmanurgast kuidas härra peatub ja ratta elektriposti najale seisma jätab. Suunab pilgu meie suunas ja lausub Brendale: ” Tule, tule lähme ” ja ulatab käe Brenda suunas. Mis arvate, mis siis juhtus?! Juhtus see, et Brenda jalad sammusid välkkiirusel minu suunas ja nutt lakkas hetkega. Hirm oli nii suur, et onu võtabki kaasa. Tänasin härrat nutika lahenduse eest . Härra noogutas naeratades vastu ja suundus edasi, kes teab, ehk suundus edasi teisi lapsevanemaid päästma?! Igatahes suurimad tänud talle. Kes teab kaua me oleksime seal tee peal veel Brendaga maid jaganud.

Ja pidev jonn on meie igapäevane kaaslane viimasel ajal. Võib-olla igapäevane on isegi väikese liialdusega , pigem ülepäevane. Ja jonnib ja jonnib, kui oma tahtmist ei saa. Ja vahepeal jonnib niisama jonnimise pärast, ilma midagi tahtmata.

Hinga sügavalt sisse ja loe kümneni ei aita, sest kui neid tõsiseid jonnihooge tuleb päevas üle kümne korra ette, siis sügavalt hingamine enam ei aita. Paratamatult ajab kõrvulukustav jonn su endast välja  ja ei pane tähelegi kui juba karjud lapse peale ( kuigi ta on alles kahene) .

“Mina ise” periood

Käes on ka “mina ise” aeg, kus ta tahab kõike ise teha – riidesse ise panna, mis sest , et jalad lähevad veel ühte püksisäärde.

Pissipotti wc potti tühjendada, kus ma siis hinge kinni hoian , et ta edukalt potiga üldse wc-ni jõuaks ja see vahepeal uppi ei lendaks. Tema ise peab ka vee peale laskma.

Külmikus tahab ise käia ja pesu tahab ise pessu panna , hambaid tahab ise pesta. Kõikvõimalikke asju tahab ise teha, mis mul kohe praegu pähegi ei tule. Huvitav, et ta siis ise koju kõndida ei tahtnud , vaid süles vedamist??!!  🙂

“Ei” periood

Lisaks on Brendal kõigele kindel vastus olemas – ei.

Tahad süüa? Ei.

Tahad mängida? Ei.

Tahad tuttu minna? Ei.

Tahad pessu minna? Ei.

Tahad joonistada? Ei.

Lähem õue? Ei.

Vastab küll kõigele ei, kuid samas tegelikult tahab küll. Saa nüüd lastest aru.

Igapäev on üks suur mõistatamine, mõistmine. Pidev arenemisprotsess nii lapsel kui emal, mis kunagi lõpule ei jõua.

IMG_7827
Vaatab kuhu poole jooksu pista emme eest 🙂

 

 

 

6 thoughts on “Kui laps jonnib!

Add yours

  1. Olen kuulnud, olen näinud. Olen sama rada käinud. 🙂 Meil enamasti toimis täielik ignoreerimine, kui vähegi olukord võimaldas. No tänavale last nutma muidugi ei jäta, et ise rahulikult kodu poole marssida, aga…… Õue ei taha? Selge. Lähen ise. Süüa ei taha? Hea küll. Vaata, kuidas mina söön. Ja tean, kui raske on oma lapse nuttu kuulata, aga mida vähem sel ajal üritad teda murda, seda parem. Ta on oma nutuga nii ametis, et Sinu selgitus (ükskõik, kas heatahtlik või kurjustav) läheb kauge kaarega mööda ega jõua temani. 😉 Jõudu ja kannatlikkust! 🙂 Ta on nii armas tüdruk! 🙂

    Meeldib

  2. Ahjaa, tuli meelde, et minu laste puhul toimis hästi (toimib siiani), kui sa annad talle valikuvõimaluse. See näitab talle, et ta on tähtis, et tema ka on otsustaja. Nt kas paneme jalga need või nood kingad, kas lähme õue enne või pärast…. Meil juba suured ja valikud ka teised – kas sa koristad tube või rohid aiamaal? 😀

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: