Üks õnnetu vihmane hommik

udu

Kui eile nautisime mõnusat õhtut uhiuue filmi ja kodukootud pitsaga, siis tänane kodune õhustik on hoopis teisest killast. Vaatasime “Kosmos meie vahel” ( “The Space between us”), mis räägib poisist, kes sündis Marsil. Alguses kippus film venima, kuid lõpp oli juba hea ja pisara kiskus ka välja. Hoog oli nii sees, et juba mõtlesime veel teist kosmosefilmi otsa vaadata, kuid samas olime siiski piisavalt väsinud, et ei tundunud kõige ahvatleva mõttena köögist arvuti tuua, juhtmed teleka taha ühendada. Seega see tähendas, et olime ikkagi väsinud.

Hommikul ärkasin telefonikõne peale. Töö juures oli abi vaja, sest üks jäi haigeks. Olin muidugi  nõus, aga lubasin Raksiga läbi rääkida. Kui Raks kuulis, et tahan lõunani tööle asendama minna, oli ta esmapilgul nõus, et abi vaja siis vaja, kuid samas olid tal omad tegemised plaanis ja millest ta olevat juba ammu mulle rääkinud, kuid samas viimastel päevadel kui olen uurinud, mis laupäeval teoks, siis pole ta mulle konkreetselt vastanud, et ta peab tööl olema või seda ja toda tegema, vaid umbmääraselt. Ja nii see tüli lahti läks, et üks ei arvesta ühega , teine teisega. Ma muidugi ka alla ei andnud ja ei näinud vahet kas ta teeb oma tegemisi kolm tundi hiljem või nüüd kohe, sest mulle tundus, et iseenesest ta oleks saanud küll nii. Samas saan aru, et oma asjadega tegelemiseks tal niigi vähe võimalusi ja ei tahaks sellest ajast loobuda.

Nüüd on ka töökaaslane kindlasti pahane, et keegi appi ei tule , kui vaja on.

Lisaks on Brenda täna hommikust saati jonni täis ja Hanna-Liisa oli kogu maailma peale ( st minu) vihane, sest tal telefon nii katkine ja ei tööta enam korralikult. Miks ta küll endale iphone 6-te pole veel saanud, kõigil ju ometi on!?

Oleksin soovinud paar tundi tagasi nelja tuule poole joosta, sest kõrvad olid juba kurdid ja pisaratest märg kogu meie elamine.

Kuid samas ma tean , et kuskile joosta pole ja tegelikult on oma kodus kõige parem. Lihtsalt see hetk, kus pinge on haripunktis , on nii raske end vaos hoida ja sisse-välja hingata, et see läheb mööda. Kõik saab korda.

Miks mõni päev on kõik nii pahakole ja teine hetk nii ilustore? Miks mõnel päeval löövad emotsioonid ülepeakaela välja ning teinekord suudame end rohkem vaos hoida? Miks karjun ma lapse peale, kes veel ei mõista maailma asju? Miks saan kurjaks Hanna peale, selle asemel, et lahti seletada  miks ta iphone 6-te ei saa ja kõigil kohe kindlasti pole seda? Miks lihtsam on Raksi peale solvuda, selle asemel ,et mõista? Miks on kergem tülitseda kui leppida?

Õnneks on lapsed juba rahunenud. Hanna hakkas meie eile vaadatud filmi vaatama , seni kuni Brents magab. Hiljem lähme kuskile kohvikusse end kosutama – hoolimata sellest, et hommik kujunes selliseks õudusunenäoks, ei tähenda, et õhtu peab samasugune tulema. 🙂

Ja halva tuju peletamiseks saatis Limpa lastele kosutavad ilma suhkruta VESI + MAHL kõrrejoogid, mis maitsevad meie pere nii väiksematele kui ka suurematele. Minu enda lemmik on vaarika oma , mis külmast võetuna ühe kõrretõmbega otsa saab.

Limpa1limpa2limpa4limpa6

 

One thought on “Üks õnnetu vihmane hommik

Add yours

  1. Tuttav lugu… Õnneks see hirmuskole hetk saab ka kunagi läbi ja asendub ilusarmsaga, mil märkame oma väikeste väänikute parimaid omadusi ning kallima mõistmiseks suudame enne kolmeni lugeda, kui nina mossis selja keerame või mõne solvava repliigi õhku viskame. Ja siis on kõigi jaoks ilm jälle päikeseline. Olen ise ka praegu veidi ülerageeriv ja nähvamine tundub lihtsam, kui “enne mõtle-siis lajata”! 🙂 Jõudu sulle ja rohkelt rõõmu lähedastest! 🙂

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: