Ülemere Soome tädi juurde

naantaliKui omal ajal oli kombeks lapsed suvel kolmeks kuuks maale vanaema juurde “puhkusele “ saata, siis tänapäeval see kahjuks enam ei toimi. On ju ka vanaemad linnastunud, kes käivad ise tööl nn eurovanaemad. Seega veedavad nüüdisaja lapsed oma suvevaheaja siiski enamjaolt oma kodukandi kivistel tänavatel, kaubanduskeskustes ja kodus diivanil nutikates lösutades.

Kui torgatas üles teema, et Hanna võiks suvevaheajal tädi Kerstiga Soome kaasa minna, et Kersti tütre Elluga aega veeta ja koos nutifonides istuda ja musicaly teha, olin ma muidugi kohe kahe käega poolt. Esiteks istuks Hanna-Liisa kodus nii või naa nelja seina vahel enamjaolt, teiseks oleks see nagu koolilõpureis – saab laevaga sõita ja “välismaad” näha , lõbustuspargis käia, kirparitel ja kodustest eemale, puhata , et siis jälle koju tagasi tulles tõdeda – mujal on tore käia/olla, aga kodus on alati kõige parem. Olgu su kodu milline tahes, kus tahes – oma kodu on ikkagi oma kodu.

Inimesed kipuvad vahel unustama, hindama ümbritsevat, hindama oma igapäeva (ka mina) . Sellistel puhkudel sobibki üks ergutav, äratav süst – käi korra kuskil eemal. Käi  ära, tuled tagasi , näed asju kohe teistmoodi. Tavaline igapäeva rutiin võib tunduda tõeliselt mõnusana! Töö on kolepahanõme, mine katseta kasvõi oma praeguse töö kõrvalt muud töökohta. Saad kohe aru, et pole su senisel töökohal viga midagi. Või no, võib ka vastupidi minna 🙂

Igatahes Hanna-Liisa läks ja minu eeldatava nädalaks ajaks minek päädis kahe ja poole nädala pikkuse Soomes olekuga. Kaks ja pool nädalat on üsna pikk aeg kodust ära olemiseks. Ma ei kujuta ette, et vanasti olid lapsed kolm kuud praktiliselt maal. Milline puhkus ja luksus vanematele! 🙂 Aga tegelikult jõuab selle kahe ja poole nädalaga oma last nii igatsema hakata.

Mis siis, et me kraakleme ja nägeleme Hannaga palju. Mis siis, et me tihti ei mõista üksteist. Mis siis, et ta ajab oma ostmisjuttudega mu hulluks. Mis siis, et ta ei kannata , kui ma kodus lõõritan. Mis siis, et ta tahab alati wc-sse just siis tulla, kui mina seal olen. Mis siis, et ta läheb närvi, kui ma koguaeg juurikaid kodus teha tahan. 

See kõik on tühine sellel hetkel kui oma last igatsema hakkad. Need nääklemised käivad meie suhte juurde ja olgu mis on , oma laps on ikka oma laps ning sa armastad teda tingimusteta. Nii on. Väike puhkus teineteisest kulub alati ära, aga praegu ma ei tahaks küll, et ta enam kaheks pooleks nädalaks ära läheks. 🙂 Kuigi ta siin juba tahtis kohe edasi maale põrutada nii kui Soomest tuli eile õhtul, aga muidugi ma polnud sellega kohe nõus. Jaanipäeval lähme.

koos1
Polnud kõige lihtsam niiviisi pildile püüda

Reis kujunes vahvalt. Kõige elavam sündmus oli lõbustuspargis käik. Särkänniemis. Vist kirjutati nii. Olevat käinud kõige jubedamate asjade peal, kuhu mina elu sees ei oleks teda lubanud vist 🙂 Ma ise poleks ka julenud minna. Oleksime vaikselt teetasside karussellil kulgenud . Või kuskil taolisel vaiksel karussellil. 🙂 Pilet oli 39.- , aga selle eest said igal pool käia, kui mahti on. Kersti küpsetas kaasa hunniku pirukaid, on ikka küpsetamishing.

saiad1

 

Elluga jõudsid nad selle seal oleku aja 2034 korda tülli minna, solvuda teineteise peale ja taas ära leppida, aga seda oli juba teada ja nii on elu aeg neil olnud.

Jõudsid nad ka Naantalis käia, kus aastal 2013 käisime kõik koos ja lapsed olid veel nii pisid. Nüüd aga käib Hanna juba ilma emmeta reisimas. Kuhu tõttad aeg?!

naantali
2013 ja 2017 sama maja trepil Naantalis

 

Hanna on reisiga ütlemata rahul ja mina ka, et ta sai käia ja olla. Suurimad tänud Kerstile, et ta võttis ja viitsis kaht pubekat taltsutada. Njah, magama küll neid ei sundinud, lubas küüsi lakkida ja hommikuni telekat vaadata, aga no mis tädi sa oled, kui midagi teha ei luba 🙂 Kes meist ei tahaks lahe tädi olla ? ! 🙂

koos3

koos2
Kuna te juba nii suureks kasvasite?!

Tahaks kohe tänutäheks Kerstile midagi postiga saata. Näiteks kotitäie bataate, kuna ta koguaeg lõõbib mu juurikalembuse üle 🙂 Ainuke probleem on, et ma ei tea ta postiaadressi. Nii, et Kersti saada mulle!

 

 

 

2 thoughts on “Ülemere Soome tädi juurde

Add yours

  1. Tere! Avastasin Sinu blogi alles mõned päevad tagasi tänu krõbedate vahvlite retseptile. Väga ilus ja tore koht! 🙂
    Käisime ka aastaid tagasi Särkänniemis lastega ja ainuke koht, kuhu mina läksin, olid need teetassid. Samal ajal, kui lapsed olid valmis ka muid lõbustusi nautima, ikkagi lõbustuspark ju. Minu jaoks pigem õudustepark! 😀 Eks see olegi suhteline, millal kellegi jaoks lõbu võib õuduseks muutuda. 😛

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: