Krõbedad vahvlid

vahvlid

Ma ei mäleta kuna ma viimati vahvleid tegin. See oli vist umbes kaks aastat tagasi , kui elasin Tiigi tänaval veel. Kuna need vanad vene masinad on vanaaegse otsikuga, siis tänapäeva pistikutesse need ei sobi. Sobis ainultjuhul, kui kruvisime selle plastkasti seinas küljest maha ja saime siis pistikusse panna.

Ja lapsepõlves tegime vahvleid koguaeg. Kõik lapsed tulid meie poole kokku ja siis tegime. Kui midagi muud polnud, siis jahust, veest ja suhkrust tulid ka nii maitsvad vahvlid , et viisid keele alla. Continue reading “Krõbedad vahvlid”

Kinkimisest ja sõbrapäevast

sudamedMa ei arvanud, et sõbrapäev on meil Eestis nii populaarne, kuid sel päeval tööl olles jõudis see mulle kohale, sest kooke, torte ja komme osteti meeletus koguses. Võib vaid ette kujutada, kui hästi veel toidupoodides šokolaadide  ja kommikarpide müük  läks.

Mõtted liikusid selles suunas, et kui palju kellegi jaoks sõbrapäev tähendab , kui suurelt seda tähistada ja kas piisab lillede kinkimisest või tehakse suuremaid kingitusi?

Mina pole kunagi sõbrapäeva üle tähtsustanud. Kooli ajal sai kaarte saadetud klassikaaslastega või kui oli mõni poiss , kes sulle nii väga meeldis, siis sõbrapäev oli see päev , kui said talle varjatult šokolaadi saata või armastuskirja, millel ilutses all “sinu salajane austaja”. Continue reading “Kinkimisest ja sõbrapäevast”

“Lihalõõts”

loots

On pühapäeva õhtu ja kell näitab 20:56. Alles nüüd leidsin aega , et arvuti taha maha istuda. Ega muidu me peres keegi arvutit ei kasutagi, ainult mina blogi kirjutamiseks. Muidu seisab kummutil ja mattub tolmukihi alla. Tegelikult ehk kasutaksime rohkem, aga arvuti on üliaeglaseks muutunud , hingedest lahti murdunud. Ei julge puutudagi, et äkki läheb täitsa katki. Eriti ohtlik on , kui Brenda läheduses peaks viibima. Tema juba käsi arvutist eemale ei suuda hoida. Isegi praegu mitte kui ta parasjagu haige on.

Tavaliselt kui lapsed on haiged, nad magavad ja tahavad olla vaid pikali vaikselt teki all, aga ei, Brendat haigused ei murra. Tema ikka traalib mööda elamist ringi, üritab kättesaamatuid asju kätte saada, mis sest et ta juba enamusele siin kodus pääseb ligi. Ongi üks kummutipealne , kuhu ta täielikult ei ulatu veel, külmkapi otsa ka ei ulatu Continue reading ““Lihalõõts””

Mahlane ja maitsev võileivatort

voileivatort2

Teate kui raske on hakata midagi magusat küpsetama , kui magusaisu puudub täielikult? Ma nüüd kohe ei teagi kas see on tingitud sellest, et nüüd on kuukene taas tööl oldud magusate kookide keskel ( kuigi ma neid seal lõhkematult ei söö) või lihtsalt tähtede seis on selline, mis ei tekita magusaisu, aga magusat küpsetatud ei saa.

Plaanisin vastlakukleid teha. Ostsin vahukoore ilusti valmis , et nüüd teen. Järgmine päev ütlesin endale, et täna kindlasti teen. Kolm päeva hiljem polnud ka mingisugust isu ega vaimu peal kuklite tegemiseks. Nädala pärast oli juba vahukoore kõlblik kuni kuupäev mööda läinud ja nii ta tee kraanikausist alla leidiski.

Selle eest soolast armastan küll. Sain omale just Kaido Kooritsa käest tellitud uued ilusad vormid ka , et pidin kohe järele katsetama.  Eelmisel nädalal käisin sõbranna Reti sünnipäeval, kus ta pakkus ka imehead võileivatorti, sellest ka võileivatordi tegemise mõte tekkis. Sõbrapäev ka lähenemas- sai mehele öeldud, et see võileivatort on sulle sõbrapäeva puhul, teen ette ära, kuna ma sõbrapäeval kavatsen poole üheksani tööl olla. Muidugi tahaks ka kinno minna ” Viiskümmend tumedat varjundit” vaatama, aga ootame kui suurem tung on läbi. Üle-eelmisel aastal käisime ” Viiskümmend halli varjundit ” vaatamas 3x topeltkohtingul – mina ja Raks, sõbranna oma mehega ja vend oma naisega. Pärast käisime veel restoranis söömas  ja selline üsna mõnus õhtu oli, aga seekord jääb ära, sest vahepeal on kõigil uued ilmakodanikud sündinud ja no pole nii hoida jätta kellelegi. Continue reading “Mahlane ja maitsev võileivatort”

Kiirabi neljas kord

kohvikus
Brents teeb issiga “nägu”

Mina ei tea kuidas, aga kuidagi on elus nii , et ühega juhtub koguaeg midagi ja teisega ei juhtu kunagi midagi. Kas on see eelneva elu karma? Kas mõni inimene ongi lihtsalt ettevaatlikum ? Teame me kõik ju kedagi oma tutvusringkonnast kellega alatasa juhtub äpardusi.

Loomulikult ei saa pooleteise aastase kohta öelda, et ta ise endale häda kaela tõmbab, kuid täiskasvanute puhul saab seda öelda küll. Mõni elab riskialtimalt, saab ka rohkem kõrvetada, samas ka rohkem naudinguid. Mõni tõmbab oma mõtetega häda kaela – kõik on justkui hästi, aga mõtleb endale ise hädad külge. Mõni on totaalne “s*tamagnet” ja nii ongi – kõik jamps , mis vähegi olla saab, tuleb ligi. Mina pigem jama ligi ei tõmba ja elan üsna rahulikult. Continue reading “Kiirabi neljas kord”

Blog at WordPress.com.

Up ↑