Teeme ise sefiiri!

korvikesed

Eelmisel nädalavahetusel pidime mehega jäätise võistlust tegema – teeme ise jäätise ja laseme teistel maitsta, kummal õnnestus paremini. Valisime isegi juba välja, kes millist jäätist teeb – mina rabarberi  -ja Raks šokolaadijäätist. Aga kuna nädalavahetus möödus pingeliselt, siis sinnapaika see jäigi. Jäätise isu on juba üle läinud.

Teisipäeval peale seda kui oma last kiiritada tahtsin, hakkas peas koitma hoopis sefiiritegu. Nimelt oli mul vaja kopsuröntgenis käia tervisetõendi tarvis. Brendat polnud aga kuskile hoida jätta ja mõtlesin, et mis ta siis on – sips-niuhti hüppan röntgenist läbi, panen Brenda enda kõrvale põrandale mängima hetkeks, aga loomulikult ma ei tulnud selle pealegi, et see on ju kahjulik. Kiiritus. Nägin, et üks poiss pidi rõntgenisse minema, kes kohutavalt kartis. Aga ema kaasa ei lubatud. Ammugi siis minu Brentsi. Õnneks töötab sealsamas riidehoius meie tuttav alati abivalmis ja rõõmsameelne Lea, kes Brentsi heameelega enda juurde võttis seniks. Näitas talle muusikavideosid ja lasi pastakaga joonistada. Nii, et kui ma tagasi tulin , vaatas Brenda minust nagu õhust läbi ja oleks heameelega edasi sinna istuma jäänud. Kuna Brenda muidu Leaga kokku pole puutunud, siis oli üllatav , kui ilusti ta “võõra tädi” juurde jäi. Lea arvas, et Brendal lastehoius käimisega probleeme ei tule.

Seoses lastehoiuga, siis reedel käisime tutvumas Piilupesa lastehoiuga. Esmamulje on hea- mõnus hubane väike rühmake, toredad kasvatajad. Brenda tundis end seal üsna hästi. Vahepeal käisime maja perenaisega maja peal tiiru tegemas, seniks jätsin Brenda rühma. Tagasi tulles ja uurides, et kas Brenda mind ka taga nuttis, tuli vastuseks ei nuttu , ei otsimist. Olime seal tunnike. Selle aja jooksul jõudis Brents nii mitmeltki lapselt asju käest kiskuda, söögilaua taga istumise ära proovida, asjad laiali vedada, teiste laste niisked salvrätte pätsata, voodi ära katsetada. Esmaspäevast peaksime hakkama üksi teda harjutama 2-3 tunni kaupa, aga tundub, et Brenda tunneb juba ette ära, et teda tahetakse üksi lasteaeda jätta ja otsustas haigeks jääda- nohusse ja köhasse. Seega lasteaiaga harjutamine lükkub edasi.

Selle asemel saab ta kodus sefiirikorvikesi pugida, mis tunduvad talle väga meeltmööda olevat, sest tema kõhtu on neist nii mõnigi tee leidnud ja miksri pulgad sai ka Brenda ära limpsida. Ma olen sefiiritegu koguaeg edasi lükanud ja arvanud või hoopis peitunud selle taha, et mul pole päris köögikombaini, kus mikserdada suurte labade ja võimsusega. Selgus aga, et sefiiri saab teha väga edukalt tavalise no name käsimiksriga. ( Mul on aastaid olnud mingisugune odav Win Stari firma mikser, jumal teab kust pärit) 🙂

Üks oli aga selge- soovisin kindlasti teha roosat sefiiri ja saavutasin selle kirsimahlaga mistõttu tuli sefiir selline hapukam. Korvikesed küpsesid natuke pruunimaks kui ma oleksin tahtnud ja kasutasin selleks Pagaripoiste liivataigent. Tellisin just hunniku kaupa Pagaripoistest ja tuli otsast kasutama hakata. Tainast jäi aga üle poole üle. Nii, et pean välja mõtlema , kus selle ära saaksin kasutada.

Panin küpsetusvormid muffinipanni aukudesse. Surusin sõrmedega taina põhja ja äärtele. Mida õhemalt saab täidetud seda parem. Kui kipuvad ahjus natuke kerkima, saab edukalt taina alla suruda pitsi põhjaga või lusikaga. Küpstasin 200 kraadi juures 15 minutit, aga oleks piisanud 10 minutist. Jäta korvikesed jahtuma.

Sefiir

Vaja läheb:

  • 3 munavalget ( külmkapikülmad munad)
  • näpuotsatäis soola
  • 60 ml / g vett või mahla ( kasutasin naturaalset kirsimahla)
  • 225 g suhkrut
  • 0,5 tl sidrunihapet

 

Esimeseks vahusta munavalged koos näpuotsatäie soolaga tugevate tippudega vahuks. See võttis aega umbes 10 minutit.

Nüüd hakka kiiresti siirupit valmistama. Pane paksupõhjaline pott tulele koos suhkru ja mahlaga. Mina kasutasin kirsimahla. Lase tugevam kuumusel suhkrul sulada, lase keema tõusta. Mullitab kõvasti. Seejärel keera kuumus madalaks ja lase veel podiseda ise samal ajal segades, kuni suhkur on kõik sulanud, segu on selge ja mullitab. Minul võttis siirupi tegemise protsess umbes 6 minutit aega. Ma lähtun pigem alati põhimõttest, et vähem on parem. Kui kardad, et liiga kauaks jääb siirup tulele, siis võta pigem varem ära. Siirup on valmis, kui tilk taldrikule tõstes ei valgu laiali.

Nüüd hakka munavalgevahtu taas mikserdama samal ajal siirupit tasapisi sisse niristades. Kui kogu siirup on valatud, lisa ka sidrunihape ja vahusta veel mõned minutid. Kaussi peab tekkima tugev vaht, mis ei kukuks kausist välja, kui see ümber pöörata.

Nüüd saab korvikesed ära täita. Kellele meeldib moos, see paneb moosi. Kellele meeldib banaan, see paneb  banaaniviilu põhja. Mulle meeldib korvikeste põhjas kohupiim.

  • 200 g Tere kohupiima 5 %-list
  • 3 spl tuhksuhkrut
  • tsipake vanilliekstrakti

Segada kõik kokku ja lisada korvikeste põhjadele. Tagantjärele mõeldes oleksin ma võinud natuke rohkem kohupiima korvikestesse lisada.

Nüüd pane sefiir pritskotti ja lase meelepärase kujuga sefiirikuhjad korvikeste peale. Kui pole pritskotti , saab edukalt kasutada ka küpsetuspaberit, saiakotti vms. Sellest kogusest jätkub umbes 14 korvikese täitmiseks.

Pane külma, järgneval päeval veel maitsvamad!

Sefiiritegu pole teab, mis teadus. Julget katsetamist!

12345678sefiirikorv

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: