Töölkäimine vajab harjumist

img_4687

Peale aastavahetuse pidustusi veetsime 1.jaanuari mõnusalt kodus lebotades. Päev otsa muudkui sadas ja sadas vihma. Tohutu väsimus oli peal, sest olime eelnev öö 3-4-ni üleval. Natuke enne südaööd läksime majadest natuke kaugemale, et näeks Tartu linna ilutulestikke ja samas ei tahtnud ise ka kellegi majasse midagi lennutada. Sellist imelist vaadet pole mina oma eluea jooksul veel näinud. Erinevad Tartu linna ilutulestikud olid ridamisi näha kauguses. 10 minutit hiljem, kui embamised ja uue aasta soovid üksteisele edastatud, lasime enda paugud taevasse. Raks ostis just viimsel päeval suure kasti ilutulestikku, aga ootused olid kõrgemad kui tegelikkus. Tuli välja kuidagi vähem. Ja siis oli vanaema ostetud pauke, mesimumme ja säraküünlaid. Kõndisime tagasi , et tina valada. Tegelikult oli see praktiliselt plii hoopis, aga see selleks. Valasin omale mingisuguse ebamäärase eluka, kellel on kaks ora- üks suur ja tugev, teine pisike ja peenike. Mina nägin muidugi pisikese ora näol perelisa tulemas. 🙂 Emme ka ennustas seal kõigile niidi ja nõela abil kui palju lapsi keegi kokku saab elus. Mina pidavat veel poja ja tütre saama.

2.jaanuar.

Lapsehoolduspuhkus on läbi saanud. Tuleb taas hakata tööl käima. Julgelt võin öelda, et töölkäimine vajab harjumist . 1,5-aastat kodus on pikk aeg ja teadmine, et pead hommikul kell  6 ärkama, hoolimata sellest kas su laps öösel magas ilusti või vähkres hommikuni, pead kell 7 triksis- traksis olema ja kodu uksest välja astuma.

Esimese päeva tööl elasin ilusti üle, teisel päeval tahtsid aga jalad alt kukkuda. Nii valutavad. Pikad päevad jalgadel. Ma pole end veel kurssi viinud miks mõnel inimesel jalad niiviisi valutavad ja teisel mitte kuigi sama pikad tööpäevad on? Kas veenilaiendite olemasolu mängib siin ehk rolli?

Tööl on üsna vaikseks jäänud. Ümberringi on palju kohvikuid tekkinud ja meie oma vajaks mingisugust muutust- interjööri hubasemaks muutmist või hoopis paremasse asukohta kolimist, sest Kesklinna Keskus pole kunagi väga atraktiivne koht inimeste jaoks olnud.Meid peab pinnal soodsad hinnad võrreldes lähedalolevate kohvikutega. Järjest enam tunnen ka, et tahaks oma asja ajada ja mitte 12,5 tundi järjest tööl olla. 8 tundi on parasjagu, aga 12,5 on kuidagi liiast. Eriti kui kodus ootavad lapsed. Jõuad 20:30 koju ja ega väga midagi ei jõuagi teha ja sätitakse juba tuttu. Õnneks mul on muidugi vahetustega töö, et e-r ei pea käima.

Igatahes kesklinna ümbruses taaruvatest kodututest ei saa üle ega ümber. “Kulm” , kes Kesklinna Keskuse ees aastaid inimestelt raha küsis , enamjaolt 50 senti, on nüüdseks veel allapoole langenud. Enam teda keskuse ees kerjamas ei ole nähtud. On täitsa ära joonud end ja magab treppidel ning haiseb meeletult. “Trühvlimees” on endiselt ülikonda riietatud ning käib siiani meie juures kella seina peal vaatamas ja kooke sirvimas. Isegi “head uut aastat” soovis mulle. Ma küll noogutasin vastu, kuid ma pole suutnud saada meelest pilti kui vastik ja nõme ta olla võib. Kuidas ta meile roppusi on pildunud ja lägastanud seal. On alles ka meie juba vana sõber, kes iga hommik saabub koos ukse avanemisega, tuleb natuke soojendab end ja alati ostab ka – teed ja saiakest. Tema ei haise niimoodi. Kui siis õige pisut. Loeb uudiseid ja räägib juttu. Viimane päev vaatas Postimehest ilmateadet ja rääkis kui külmaks ilm läheb. Mina lõin selle peale käsi kokku ja kiitsin , et oh kui tore. Saab ka lõpuks talvejopet kanda ja lund näha. Kuid paraku sel hetkel ma ei mõelnud üldse, et tema jaoks on see ju hoopis kurb uudis. Temal pole ööseks kodu, kuhu sooja pugeda. Ka päeval pole kuskil asu, siis tuleb taara jahil käia, et hinges püsida. Tundsin piinlikkust, aga polnud enam midagi teha. Õhtuti enne sulgemist tuleb ta ka. Ostab jälle teed ja saiakest. Viimane päev tuli ka üks purjus tallinlane üht õlu jooma ja leidis tema näol endale jutukaaslase ning pistis talle rahatähe lauale, et võta endale. Ma ei tea, mis summa see oli, aga meie sõber kodutu ei tihkanud seda vastu võtta , kuid lõpuks siiski alistus. Ka õlut tahtis talle osta, aga ta keeldus ja väitis, et õlut ei joo. Olen uurinud kas ta joob ka, siis on vastanud, et vahel ikka, aga ainult viina. Õhtuti üritab abivalmis olla kohvikus, aga teate küll, liigne agarus on hoopis ogarus juba. 🙂

Esimesed tööpäevad oli Raks Brendaga kodus. Algselt pidi ta vaid esmaspäeval olema, kuid siis leidis , et ta saab teisipäeva ka kodus oldud, mis oli minu jaoks muidugi väga hea uudis. Kuigi mu ema oleks saanud ka hoida , siis alati on parem kui oma isa või ema saab lapsega olla.

Esimesel päeval oli Brents ilmatuma tubli olnud, ei ühtegi nutujorinat ega midagi seni kuni mina töölt saabusin taas. Teisel päeval oli aga natuke jonnakam olnud. Koos nädalavahetusega sai Raksil töölt eemal oldud neli päeva , mida juhtub üliharva . Kui tavaliselt ta kirub, et peab tööle minema, siis seekord ta juba ootas kuni tööle saab minna lõpuks. Samas mulle tundub, et talle meeldis koduse isa roll, lapse jaoks olemas olla. Mis on mehe juures kõige külgetõmbavam ? See kui mees tahab olla hea isa, see muudab mehe väärtuse kõrgustesse.

Brenda magama minekuga on aga endiselt halvad lood. Vahepeal läks nagu täitsa ilusti juba magama , aga nüüd taas käib ööni trall. Päeval lõuna ajal võtab ise teki ja luti. Ronib diivanil sinu kõrvale ja jääbki juba magama. Aga mina ei tea mis see on, õhtuti nagu tekib mingisugune tõrge , aga selline nutt hakkab kui magama peab minema. Ja üks õhtu venis see 00:40-ni, teine õhtu saime enne 00:00 Brenda magama. Eile kui nutma hakkas , panime ta võrevoodisse. Seni kuni nutad välja ei tule ja suurde voodisse ei saa. Küll jonnis ja jauras seal. Võtsin välja, ikka jonnis, panin tagasi , nuttis natuke veel, võtsime enda juurde öeldes, kas lähed magama. Noogutas , võtsime enda kõrvale ja üsna kohe vajus unedemaale. Saime natuke enne 23:00 ta magama. Täna vist peab sama taktikat kasutama. Sest see on nii kohutav, kui pikk päev selja taga ja tahaks natuke mehega omaette ka olla, aga ei saa , sest lapsed ei kavatsegi magama  minna. Hanna-Liisa ka üritab koguaeg kauem üleval olla. Meil peaks Raksiga selline töö olema,kus tööpäev algab alles lõunast, sest siis jõuaks end välja magada. Hetkel keskmine aeg kus ise magama lähme on öösel ühe-kahe ajal.

Mina ei tea kuhu aeg kaob. Küpsetada pole jõudnud , blogida ka mitte. Tahaksin proovida ise päris jäätist teha. “Minu köök on parim” saates kõik teevad seda ja tundub nii lihtne  ja maitsev isetehtud jäätis. Veel  tahaks panna cottat proovida teha. Seda postitust hakkasin taas eile kirjutama, aga täna alles jõuan lõpuni. Pean end pidevalt katkestama, sest Brenda tahab midagi. Just viis minutit tagasi sõi jäätist söögitoolis klaasist ja peale sõõmist ma ei näinud seda hetke , aga kas kogemata kukkus maha kildudeks või siis lükkas lihtsalt üle ääre. Terve köögipõrand oli kilde täis. Nüüd saatsin ta tuppa. Vaikselt asjatab seal. Liigne vaikus ei tähenda kunagi head. Teeb midagi keelatut. Söön oma küüslauguleivad lõpuni ja joon tee ära, siis liitun temaga toas. Imelik köha ja nohu on tekkinud. Pidevalt aevastan. Mõtlesin, et söön päev otsa küüslauku ja joon teed, siis haigus ei süvene ehk. Õue nagunii täna minema ei kipu, sest kraade näitab -15.  Kaunis päike küll sillerdab, aga alati kui talvel päike sillerdab, tähendab see krõbedat ilma. Nii, et täna istume toas, joome teed, sööme küüslauguleibu, vaatame “Poissmeest” tagant järgi ja lebotame diivanil.

Hanna-Liisa käis täna sõbrannaga kesklinnas kauneid pilte tegemas fotokaga. Aga nad ei tahtnud uskuda vist, et nii külm on õues. Seega kaua ei kannata õues olla. Mõned pildid said, siis läksid kohvikusse teele ja koogile ning tagasi koju. See fotosessioon jäi õige lühikeseks.

img_4634
Neid lõheampse nikerdasin vana aasta õhtul mitu tundi 🙂

img_4666

img_4676
Õnne valamine
img_4678
Minu tulevane aasta on pildil
raks
Lasime natuke raha õhku
img_4696
Eile saime lumes kelgutatud
hanna
Eile õhtul oli korraks õdede vahel idülliline hetk, kus nad koos maas meisterdasid. Haarasin kohe kaamera järele. Neid hetki on vähe.
leib
Palju küüslauku ja teed tänasesse päeva 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: