“Ootamatu” tööle naasmine

time-to-go-back-to-work-jpg

On esmaspäev nädalajagu tagasi.

Joon köögis ennastunustavalt kohvi.

Brenda veel magab ja naudin rahu.

Äkitsi katkestab mu vaikusehetke telefonihelin. Vaatan ekraani – Pagaripoiste juhataja.

Vastan rõõmsalt ja ootan selgitusi,  mis põhjusel ta mind esmaspäeva varahommikul küll “segab”.

Selgus, et uurib maad, kuna ma kavatsen tagasi tööle tulla – kas nüüd lähiajal või siis kui laps on kolmeseks  saanud. Vastan lõdvalt, et aega veel küll mul vanemahüvitise lõpuni, et siis vist tuleb tulla. Kuid luban asjad läbi mõelda ja teada anda kuna tulevikus see peaks juhtuma.

Kindluse mõttes läksin eesti.ee lehele, et täpne vanemahüvitise lõpu kuupäev üles otsida. Oeh, see on nii keeruliseks tehtud seal lehel, et mul kulus ikka omajagu aega kuupäeva üles leidmiseks. Tahtsin kümneid kordi loobuda, aga siiski ei andnud alla ja silme ees terendas – 02.01.2017!!!!!!!!!

Olin kui puuga pähe saanud. Ma ilmaski ei arvanud, et see nii ruttu juba juhtub. Olin kuidagi endas nii kindel, et aega on vähemalt veebruarini. Kui juhataja maad uuris, siis rääkisingi talle sellise tooniga , et aega maa ja ilm, mida sa tüütad juba. Kuid ju ta ise oli teadlik sellest, et kohe –  kohe kukub vanemahüvitis tagant ära ja võib-olla olen tööle naasmas.

Kohe hakkasin arvutama, kui ma veebruaris raha tahan, siis tuleb mul jaanuaris juba tööle minna, sest kolmesaja euroga kuus väga midagi ei tee. Eriti kui ma otsustasin veel autokoolis ka käima hakata ja hobile kulub ka omajagu. Muidugi kõrvale ma selle kodus oldud aja jooksul midagi panna pole suutnud. Ma siiamaani ei saa aru kuidas teised panevad raha kõrvale, et pärast saaks kauem kodus olla lapsega???!!!??? Ja need pole mingid suured vanemahüvitised , millest nad kõrvale panevad.

Olin minagi ju rääkinud suure suuga, et ei kavatse nii ruttu tööle naasta. Mõtlesin igasuguseid öötöö skeeme ja variante kuidas saaks nii, et Brenda ei peaks lastehoidu nii väiksena minema. Räägi ja plaani mis sa plaanid, elu läheb ikka omasoodu. Nii ma siis kohe helistasin Piilupesa lastehoidu. Tean, et nad olid avanud selle üsna hiljuti. Muidu Brendal oli juba lastehoiukoht kinni pandud Rukkililles, aga see jääb meie pere trajektoorist kõrvale, siis parema organiseerimise nimel tahtsin Brendat siia Piilupesa hoidu panna, mis on lähim meie kodule.

Arno.ee-s Piilupesasse taotlust esitada ei saanud. Seda polnud seal nimekirjaski. Arno.ee on Tartu haridusteemaline keskkond, kus on sinu lapsed kirjas ja saad seal teha kõiksugu lasteaedade ja koolide kohataotlusi ja vahetamisi jms. Üsna tänuväärt süsteem ja mul on väga hea meel , et selline keskkond loodud on. Kõik on lihtne ja arusaadav. Ühel uskumatul ajastul elame.  🙂

Helistasin Piilupesa juhatajale. Uurisin, et miks arnos taotlust ei saa esitada. Selgus, et see on ajutine lastehoid. Nad olevat Karu lastehoiu lapsed nii öelda ära päästnud, et nad lastehoiutuks ei jääks. Ja need Karu lastehoiu lapsed läksid lihtsalt Piilupesa nime alla kuni 30.juunini. Peale seda pannakse see “igaveseks” kinni jälle. Andis teada, et temal pole midagi selle vastu , kui üks laps sinna lisaks tuleb. Eriti veel kui Brenda nagunii Piilupesa lasteaia järjekorras ka juba eelnevalt oli. Kuid ütles, et peaksin helistama Tartu Linnavalitususe haridusosakonda Riina Voorele, kes tegeleb nende asjadega ja saab taotluse võimalikuks teha.

Riina Voore sai minust aru ja oli väga vastutulelik. Tekitas arno.ee-sse korraks Piilupesa lastehoiu taotluse ankeedi minu jaoks. Täitsin selle ära samal ajal temaga telefonis rääkides. Ootas kuni taotlus jõudis temani ja tehtud ta saigi. Nüüd pean veel Piilupesa juhatajaga rääkima kunasest saaksime Brendaga seal harjutamas käima hakata – kas alates taotluses kirjutatud kuupäevast 16.01.2017 või võib juba enne seda vaikselt käima hakata, et 16-ndaks oleks juba tubli lasteaialaps valmis?

Emme mul muidugi raiudus alguses, et tema hoiab, tema hoiab. Ärme Brendat üldse lastehoidu panemegi. Kuni kolmeseni võib tema vaadata teda. Jah, ega ma pole väga vaimustuses Brenda nii varajasest lastehoidu minemisest. Ta on nii pisi veel, ei räägigi, on mähkmetes ja sööb lutti. Üsna emmekas on ta ka, nii et see ei saa väga lihtsalt minna, et ta kergelt lastehoidu jääb ja ukselt rõõmsalt lehvitab, kui ma minema kõnnin.

Kuid selge on ka see , et mu emal on nii palju omi tegemisi ja oma tööotsi. Ma näen juba praegugi kuidas tal telefon punane on ja peab siia-sinna minema, pole õieti aega kohvigi minu juures juua. Seega ma ei kujuta ette kuidas see vähem kui kuu aja pärast muutuma peaks. Ma ei taha teda Brendaga nii kinni panna, sest nagunii ta hakkab koos lastehoiuga panustama Brentsi hoidmisse. Usun, et see saab olema 50/50 koostöö. Teadagi see esimene lasteaia aasta kuidas lapsed koguaeg haiged on – üks nädal lasteaias, kaks kodus.

Ka minu töögraafik pole 8-17-ni esmaspäevast reedeni, vaid pikk ja lühike nädal. Pikal nädalal on 5 tööpäeva ja lühikesel nädalal 2 tööpäeva. Kellaaeg on argipäeviti 7-20-ni, laupäeval 18-ni ja pühapäeval 17-ni. Nädalavahetustel saab Raks Brentsiga olla ja nädala sees tahaksingi , et käiks enamjaolt lasteaias, kui mina tööl. Raks viiks ja emme ehk vajadusel tooks lastehoiust ja oleks selle paar tundi Brendaga, kui Raks nii vara ei peaks jõudma. Vabadel päevadel jätaksin endaga koju. Igatahes hakkab üks pidev organiseerimine pihta uuest aastast.

Paar päeva hiljem, kui asjad aetud ja pereliikmetega läbi räägitud, helistasin juhatajale tagasi ja andsin oma suurest avastusest teada. Vanemahüvitis lõppeb juba ja tahan tööle naasta. Tean, et üks töötaja meil jäi lapseootele ja lahkub jaanuarist. Üks asendaja peab nüüd lahkuma tänu minu tulekule. Mis natuke teeb südamele haiget , aga ta teadis seda ette , et ta on asendaja, kuid sellist uudist pole siiski meeldiv saada. Töö juures tehakse kokkuhoiupoliitikat ja meid jäetakse nii vähe tööle.

Ühesõnaga üle aasta heietasin, et mina nii varakult tööle tagasi ei taha minna ja Brentsi hoidu panna. Selgus aga, et kolme päevaga sai tegelikult asi otsustatud- lastehoiu koht organiseeritud  ja tööle naasmise otsus vastu võetud. Kahjuks on selline paber välja mõeldud nagu raha ja päris ilma selleta ei saa. Ja tulebki vastu võtta otsuseid, mis esmapilgul ei tundu meeldivad olevat. Kuid kes teab ehk Brendal läheb lastehoius suurepäraselt ja kui aus olla, siis eks ma ikka natuke ootan ka tööellu naasmist 😉

 

 

 

  • Esimese tööpäevani on täpselt 18 päeva !
img_7177
Pilt juunist 2016, kus Brenda on 10-kuune. Käisime minu töö juures külas. Appikene, kui väike ja kiilakas ta siin on 🙂

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: