Tahad pisikuid? Mine ujulasse!

img_3758Inimesed voorivad sisse-välja, nina on kloori lõhna täis, teenindajatel niisama jala kõlgutamiseks aega pole. Tundub, et uhiuus äsja avatud Vspa Tartu kesklinnas, praktiliselt Aura veekeskusest ületee, konkurentsi ei paku – Auras inimestevool on püsiv.

Vahemärkus: Istusin eile lastega Kvartali teisel korrusel pingil, mille ees läheb eskalaator üles, kus terendab Vspa suur logo ja fuajee. Mitmed ja mitmed erinevad inimesed ( eelkõige eelpuberteedieas poisikesed ja üksikud vanemad mehed) astusid liikuva trepi peale , et sõita üles ja seejärel otsapidi alla, et oma uudishimu rahuldada ja näha midagi seal üleval, aga mida. Fuajeed? Või lootsid nad ees näha vee- ja saunamaailma , sõida vaid üles?

Käisime kodulehel uurimas Vspa ujumisvõimaluste kohta. Esialgsete andmete järgi saime aru, et vee-ja saunamaailma kasutamisel on piirang. Pole päris nii, et mõnuled ja leotad end vees hommikust õhtuni. Võid olla kolm tundi korraga ja selle eest tuleb välja käia perepileti näol viiskümmendkaks eurot. Igatahes võtsime plaani järgmiseks sinna minna. Tundub hubane, luksuslik ja olgem ausad, päevinäinud Aura veekeskus on oma aja ära elanud ja tartlasele igavaks muutunud.

 

Brenda oli just kümme minutit enne veekeskusesse jõudmist mõnusalt lõunauinakule jäänud ja nii ei jäänud meil muud üle, kui Aura veekeskuse fuajees aega parajaks teha ja lasta lapsel natuke magada, sest me kõik teame ju milline on laps, kel uni pooleli jäänud?

Seal istudes tuletasin pereliikmetele meelde, et kas teate kuhu minna, kui tahad haigeks jääda ? Õige vastus- ujulasse. Tahad viirust, mine veekeskusesse! Nii ta läkski. Ei, muidugi ei jäänud haigeks raudse tervisega Hanna-Liisa, kes salamisi enne igat ööund soovib , et mõni haigus teda hommikuks tabaks ja saaks koolist koju jääda.

Haigeks jäi hoopis Brenda, eile õhtul kell 23.45 näitas kraadiklaas 38,5 kraadi. Andsime kohe palavikku alandavat Nurofeni maasikamaitselist siirupit, mis läheb nii hästi peale, sest kellele lastest ei maitseks maasikad? Öö möödus rahulikult, kuni kuulen Brenda vähkremist ja pooleldi sonimist oma voodist. See oli selge märk minu jaoks, et palavik on tõusnud. Kraadiklaas nàitas 39,4 kraadi. Huh, nii paha, kui lapsed on haiged. Loodan, et möödub kergelt ja kiirelt. Ainuke hea selle juures on, et ehk Brents püsib natuke paigal ja on rahulikum, kui muidu on nagu sipelgad püksis koguaeg ja paigal ei kannata üldse istuda. Läks üks päev aega haigeks jäämiseni. Viirus pookis end laupäeval Brenda külge Auras kinni ja pühapäeva õhtuks oligi laps haige.

Kuid Auras oli vahva. Minu lemmikuks osutusid aurusaun ja veepargi lastebassein- kõige soojem vesi veekeskuses. Ühe korra lasin rohelisest torust ka alla,  kuid see veab üleni vee alla ja see mulle ei istu. Üritasin juukseid mitte üleni märjaks teha, aga torust alla sõites ja mitme meetrise laine tekitades, vajusin oma krunniga vee alla ja oligi mu plaan vett vedama läinud.

Eriti vinge nägi välja Aura katusel asetsev iglusaun. Muidugi mina sinna ei läinud, sest aimasin juba ette , kui kuum seal on. Raks ja Hanna käisid sisse piilumas, aga tulid üsna ruttu välja ka, sest kuumus olevat meeletu olnud.

Üleval korrusel kohvikupidaja oli aga küll nii muuseas seal tööl – pakkus katkist jäätist, köhis kohvi peale, oli nagu muuseas seal leti taga, kuid teenindus oli üsna kiire ja friikad maitsesid ka imehästi. Kohvi jõudis kiirelt lauda.  Samas  jäi minu jaoks arusaamatuks miks veekeskuses õlut müüdi? Muidu keelame igal pool ära, aga kohas kus palju lapsi ja ohtlikuks muutuda  võiv vesi, seal müüme aga rõõmsalt edasi?

Igatahes oli see Brenda jaoks esimene veekeskuse külastus. Muidu on ta vaid kodus dušši all end leotanud või Elvas Verevis käinud, aga siis ta oli veel väike. Maal basseinis on ka sulistanud, aga tol ajal oli ta ka veel pisike. Brendal ei tulnud ujulas pea kaks tundi suust ühtegi häälikut, sest talle nii meeldis seal ja oli kohkunud ja rõõmujoovastuses ühel ajal, et nii  palju vett ja nalja. Kokku olime kolm tundi ja ega rohkem ei jõuakski. Sellest ajast on maa ja ilm.

Mul on nii kahju, et ma siia videosid ülesse ei saa laadida. Videopilt annab tuhat korda rohkem emotsioone edasi, kui üks pildikaader. Üks päev just Hanna-Liisaga jäime vanu videosid arvutist vaatama. Mitte väga vanu, vaid umbes aasta taguseid. Nii huvitav oli vaadata ja annab selle eheda emotsiooni ja pildi edasi. Lubasin endale, et hakkan rohkem videoklippe tegema, kasvõi  kolmekümne sekundilisi.

saun1hannuskabrentsuuu

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: