Energiavampiir ja “sõda ” Hannaga

Oeh, oleks esimene sõna kirjeldamaks kuidas mul läheb. Kõik me oleme siin nagu energiast tühjaks pigistatud sidrunid välja arvatud Brents. Ma arvangi, et ta võtab meie kõigi energia endale- energiavampiir. Kuigi nüüd eile jäi ta suurde nohusse ja õhtul hilja hilja kui ta kuidagi ei suutnud magama jääda ja muudkui rahmeldas, siis arvasin, et äkki valu on sees. Kõhtu katsudes lükkas kohe mu käe eemale. Andsime valu vastu siirupit. Natukese aja pärast suutis rahulikult kaissu uinuda. Raks tundis, et Brents on kuidagi kuum ja kraadiklaas näitaski 37,6. Kuid öösel palavikku polnud ja magas kogu öö üsna hästi. Nii hästi, kui kinnise nohuga magada saab.

Brenda on selles eas, kus üritab juba sõnu järgi öelda. Eile ütlesin kas kooki tahad? Siis hakkas korrutama kooki, kooki, kooki.” Emme” ütleb ka, aga tavaliselt ta raputab eitavalt pead ja ei taha seda öelda. “See” on tšee. ” Pai” on paa. Kiiga-kaaga ütleb selgelt. Kõige huvitavam on, et “issi” tähendab tema keeles “siga, sika”. Vahepeal kõlab tugeva k-ga ja ka g-ga. Issile see muidugi ei meeldi ja arvab, et mina olen õpetanud.

Loomahääli õpime ka. Sünnipäevaks sai Brents ühe loomade raamatu, kus on selgeks saanud kuidas lammas, koer ja kass teevad- mää, auh, näu.

Ma ei tea kuidas meid õnnistati nii aktiivse lapsega. Ta ei suuda rahulikult olla. Koguaeg silmad käivad , mida järgmiseks kiskuda. Toolidele ronimine on väga popiks saanud. Aga paraku tal veel ohutunne puudub ja nii ta kukubki. Ja kukub ka joostes. Ja kukub ja kukub.

Lastehoiu õpetaja annaks otsad vist ja käseks Brendale võimalikult vara järele tulla, kui ta hoius käiks. Järgi saadaksin mehe, siis ei pea ma kuulama, millega Brents hakkama sai. Igatahes pakuti meile lastehoiu kohta veebruarist Rukkilille lastehoidu ja Meelespea hoidu. Meelespea välistasin kohe, sest see on nii kaugel meist. Rukkilille võtan igaks juhuks vastu, sest äkki on siiski vaja. Hetke seisuga vaataksin endale õhtu/ öötöö kuniks Brents lasteaia küps on. Ja Rukkilille lastehoid asub meil üsna lähedal ka. Enne peaks minu arust potil ka käima, kui lasteaeda minna. Potil käimist me väga ei treeni. Panen tunde järgi Brentsu potile. Peale pikka punnitamist tihtipeale ei tule midagi. Mähkmesse vist mugavam teha või siis panen valel ajal teda.  Aga saab pihta küll miks teda potile pannakse.

img_2339

Oh, nüüd olen siin terve aja Brendast kirjutanud. Muud on ikka ka. Raks tõi mulle kimbu lilli- ilusad kollased ja oranžid õied, mis lisavad me üsna värvitule toale särtsu. Üllatused mulle meeldivad. Kahjuks ma ei saa aga lilli üles pildistada, sest mu telefoni kaamera on endiselt katki. Täna lõuna ajal on mul aeg kokku lepitud parandajaga, aga halb on see, et Brents on haige, aga värske karge õhk pidi samas head tegema nohusele ninale. Nii, et tuleb ikka ära käia, saan jälle pildistama hakata paari päeva pärast siis. Tagasi teel lähen vaatan kas kaubamajas kelke on. Seal pidid hea hinnaga roosad Hello Kitty beebikelgud olema ( 12.-). Vast pole veel kõik ära ostetud. Siis tahan veel Kvartali all Coopis ära käia- seal hea lai valik , oleks vaja küpsetusmaterjali. Käisin nädalavahetusel tordikoolitusel ja nüüd oleks vaja praktiseerida enne kui ära ununeb. Mul kodu juures väiksed poed, millel valik üsna kesine.

messy-room1-jpg

 

Eile õhtul sõdisime Hanna-Liisaga. Teisipäeviti võib ta Padjaklubi ära vaadata ja alles siis magama minna. Peale Padjaklubi tema tuppa minnes on ta ilmselgelt ärritunud , kummuti peal reas neli erinevat sokki ilma paariliseta. Ja otsib kus on sokkide paarilised. Loomulikult me neid ei leidnud, aga ärritusin tema peale, sest alati kui midagi on kadunud, siis tuleb suur draama teha, kõik on süüdi, et tema sokid on kadunud ja terve pere tuleb tagajalgele ajada. Selle asemel, et oh kui kadunud, siis kadunud, homme rahulikult otsin. Vihastasin end seaks. Niigi kell juba palju, energiast tühi, väsimus peal, tahaks magama, Brents ka ei maganud veel, Raksiga ka mingisugused õhust tekkinud pinged üleval ja siis hakka veel sokke taga ajama. Lõin Hanna kapi ukse lahti ja tõmbasin ta sasipuntras riided riiulist välja samal ajal õiendasin, et ta nii lohakas ja laisk on. Kapis ja toas on koguaeg nagu tuumaplahvatus toimunud , loomulikult ei leia siit mitte midagi üles. Kolm päeva olen öelnud, et tee oma kapp korda, sa ei tea ise ka mis sul seal on. Kui raske see saab olla? Huh, peale sõda tegi oma kapi rahulikult korda, vabandasime üksteise ees ja sokke ikka ei leidnud. Kas vahest ongi vaja sõda, et siis kõik pinged endast välja saaks?

img_2431

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: