Kuhu aeg kaob? Elu 1,2- aastasega.

imageMa ei saa aru kuhu aeg kaob. Ma ei tee nagu mitte midagi, samas teen kõikaeg midagi. Hommik. Saadan kõik kodust ära. Viskan üldiselt pikali tagasi, kuni siis Brenda ärkab umbes 9 ajal. Natuke lebotame. Seejärel küsin, et kas ta tahab süüa, lähme kööki, siis hakkab kõvasti noogutama nagu ma oleks teda päevi näljas hoidnud. Panen elmari mängima, keedan kohvi, putru, riisivõileiba. Brents lõbustab end sel ajal kastanimunadega. Ma usun, et sügisesel ajal on igal lapsel kodus need lihtsad loovad ” mänguasjad”- kastanimunad.

imageimageimageimageimage

Köögis läheb üks 45 minutit kuni tund aega ära, siis lähme vannituppa. Seal kulub ka omajagu aega, oleneb kas mul on vaja juukseid pesta või ei. Siis tuleb keegi külla või lähme ise õue või poodi. Õues ta üldiselt jääb lõpuks magama. Jõuame koju, teen mõned kodutoimetused, mõned õhkuvisked Brentsile, torniladumise, käime uurime õe tuba, kui õde kodus pole. Ja juba ongi aeg jälle kööki minna, et õhtusööki valmistada. Ahjaa vahepeal peale tuppa tulekut käisime ka köögis söömas.

Tunnen viimasel ajal, et Brendal hakkab minuga juba igav. Samas ma ei kujuta hetkel ettegi, et ta oleks valmis pooleteise aastaselt lastehoidu minema. Ma pole suurem asi väikeste lastega mängija ka. Minu arust on see vale, et lapsega tuleb koguaeg mängida ja tegeleda kui tal igav on. Nii laps ei õpigi ise loov olema ega mõtlema.

Viimasel ajal on Brents väga hellaks muutunud, nutt on kerge tulema. Muidu sain ilusti dushi all käidud, et võtan ta vannituppa kaasa , jätan kabiini uksed natuke lahti ja käin ära, aga nüüd ta nutab südantlõhestavalt terve aeg nii, et pool pluusi on pisaratest läbi vettinud.

Süüa ka suurt ei taha, rohkem näksib . Eile tegin kartulit, kotlette, juurikaid. Pikalt nägin vaeva pliidi ääres ja tema lihtsalt peale pisukest sorkimist kallab lihtsat kausi tagurpidi ja keeldub söömast. Mis siis ikka, tõstsin eest ära, sest kui ei taha , siis ei taha. Toiduga mängida ka ei või.

imageimageimageimageimage

Magamine on ka viimase päevad kummaline. Väga rahutu uni ja nutt läbi une. Eile öösel istus praktiliselt kolm tundi üleval. Küll oli voodis istukil, küll pikalu, aga silmad lahti. Ehk nägi kummitusi toa nurgas?!

Igatahes päevad kaovad eikuhugile- tahaks veel heegeldada , küpsetada, seepe vaadata, külas käia, blogida, koristada. Tegelikult ma koristangi päevad läbi, aga see on vaid hetkeks. Siia sobiks üks pilt hästi.

image

 

Käisime ükspäev sõbrannaga jopet otsimas. Uskumatu, mis niru valik ja kui vähegi normaalsem jope on, siis on hind nii lakke aetud, et paha hakkab. Üleüldse on mood imelikuks muutunud 🙂

Õhtul said naised kinno minna ” Tüdruk rongis” vaatama. Kogu film käis selle ümber, et üks naine tapeti ära ja otsiti mõrvarit. Üks naine aga sõitis iga päev sealt majast rongiga mööda, kus see naine elas ja ta teadis nii mõndagi. Väga huvitav film, julgen soovitada. Kordagi ei vaatanud kella kinos 🙂

Veel käivad oktoobrikuus etv2 peal igal teisipäeval inimõiguste teemal dokumentaalfilmid. Paneb mõtlema elu peale, mis maailmas me küll elame ja meil on ikka kõik tegelikult paganama hästi siin. 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: