“Romantiline teatriskäik”

images

Proovin kleiti, mille dekoltee osutub liiga avaraks. Proovin haaknõelaga avarust vähemaks võtta, ei õnnestu. Valin halli seeliku ja valge õhulise pluusi välja. Mõtlen, et äkki hakkab liiga jahe. Vahetan kampsuni vastu välja. Krunn, prillid, kampsun, korralik sirge seelik. Tunnen end kui kaheksakümnene. Otsustan kampsunist loobuda siiski valge pluusi kasuks. Tunnen end taas kolmekümnesena.

Raks läks hommikul varem ilusti tööle, et saaks varem töölt koju tulla, et teatriks ja “meie kahe ajale” valmis sättida. Selga triiksärk, kampsun.Kell on juba 18. Teater hakkab kell 19. Väike Vanemuine ootab. Etenduseks “Öörändurid”, mis piletisaju ajal sai ostetud. Üle pika aja saab teatrisse. Ja peale seda plaanime romantilist õhtusööki Asian Chefi tagumises lauas. Vürtsikas toit , vein, hubane atmosfäär, muusika, meie- vaid kahekesi.

Kell 19.00 istun teatrisaalis. Saal on peaaegu täis. On gruppidena tulnud inimesi, naiste punte, vanapaare, noorpaare ja mina uhkes üksinduses. Jah, üksi. Kui kell oli juba 18:45 , siis tegime kiire otsuse, et lähen üksi teatrisse vähemalt, sest ema ei jõudnudki kohale Brendat hoidma. Olin nii kindel, et ta ei ole seda ära unustanud, aga siiski oli. Helistasin talle küll päev otsa, aga ta telefon oli välja lülitatud. Olin kursis, et ta telefon jamab ja kui juhet taga pole, siis lülitabki välja. Polnud enam midagi teha, kedagi hoidma kutsuda.

Teatris on alati tore, sest see õhustik on seal selline müstiline ja teistsugune. Etendus ise oli aga üsna igav. Poleks arvanud. Tõsiselt, inimene,kes oleks vähemaganuna etendust vaatama tulnud, siis üsna kindlalt oleks ta magama jäänud. Kui pileteid bronnisin, siis enamus minu jaoks huvitavamaid etendusi toimus Sadama teatris, aga jätsin nad mängus välja kuna Sadama teater pole mingi teater minu arust. Ei anna seda õiget teatrielamust. Ja kui kord aastas vaid teatris käia, siis tahad seda õiget fiilingut saada 🙂

Teater lõppes 21:15. Majast välja astudes tõdesin kohe, et oleks pidanud vihmavarju kaasa võtma. Õnneks sadas vaid uduvihma. Mina ei tea kuidas prilliinimesed vihmaga ringi liiguvad, sest minul lähevad prillid üsna kohe uduseks ja märjaks. Kojamehi vaja. Hoolimata vihmast jalutasin meie kodu juures oleva Fastersini- ja läksin koju romantilist õhtusööki sööma. Kodus olid muidugi pinged laes, et nii juhtus. Nii suurelt ootasime seda ja Raks oli nii nõrdinud , et ta veel nii vara tööle läks , et valmis jõuda ja lõpuks pidi kodus istuma. Brenda just sel õhtul oli üles ärkanud ja nutnud , nutnud ja nutnud. Tülitsesime peatäie  ja tõdesime, et plaanimine ei kõlba kuhugile.

image

image
Üritasin selfiet teha, kuid üsna piinlik tundus.. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: