Paks rahakott kaenlasse ja jooksuvõistlusele!

image
Sügisel on omad võlud…

Nädalavahetusel käisime jooksuvõistlusel- tähendab lapsed käisid jooksmas, mina olin saatjaks kaasas 🙂

Parasjagu toimus Tartus kaks jooksu – üks kesklinnas ja teine Tamme staadionil. Otsustasime see aasta Tamme staadioni kasuks. See mõte tasus ära. Tamme staadionil oli palju vähem rahvast, vaiksem ja hubasem võrreldes kesklinnaga.

Hanna-Liisa loomulikult juba hakkas, et tema ei tule, talle ei meeldi joosta. Aga mul on selleks puhuks nipp varuks. Ütlen, et tule vähemalt kaasa, et jooksma ei pea.

Tee peal sai muidugi vaieldud, et tema ei taha mudilaskooris käia, et miks ma ikka sunnin , kui tema ei taha. Temale meeldivat solisti laulda, mitte kooris karjas. Olen seda meelt, et vahepeal peab sundima. Kui oleks tema valida, siis ei käiks ta koolis ka vist. Tegelikult praegu käiks, sest ta on nii kõrvust tõstetud ühe poisi pärast, et tegin talle nalja pärast täna pakkumise, et ta võib vaba päeva võtta , õues nii suur tuul, et viib minema. Ei, temal oli kindel ei, kodu tema ei jää. Kas meie ajal ka nii noorelt peas poistemõtted oli? Hea kui paar sõna julgesid vahetada mōne poisiga 🙂 Igatahes juba naljatame Raksiga, et Hanna kutsuks oma peika ( Kristo , 3A klassist) perekondlikule õhtusöögile, et saaks küsitleda mis kavatsused tal on 🙂

Kui Tammekal oli juba jooksuvõistlus täies hoos, siis Hanna-Liisa siiski otsustas ka osa võtta (ma teadasin seda) . 9-aastased pidid jooksma terve staadioni ringi ~ 400m. Peale jooksu oli maailma väsinuim ja ütles, et see oli viimane kord.

image
Maailma väsinuim Hanna-Liisa peale 400 m jooksmist 🙂
image
01.10.2016 Brenda Esimene võistlus! Korra oli ähvardav pilv, mis aga kadus. Seega oli õnneks päikseline, aga tuuline päev.

 

 

Brenda jaoks oli see aga esimene jooksuvõistlus. Seetõttu tundsin vajadust see blogis üles jäädvustada, et tal kunagi hea näha ja lugeda oma esimesest võistlusest. 1-3 aastased olid ühes jooksugrupis. Joosta oli vaja 100 m , aga no ega ta siis ei jooksnud- pool maad ikka süles. Saime tagant poolt kolmanda koha. Jee!!! Kaks viimast olid meie augustibeebigrupi poisid. Ja no eks need kolme aastased olid eesotsas. Lõpus sai iga jooksja Twisteri mahlapulga ja diplomi.

Mind on aga tohutult häirima hakkanud igasugused batuudid ja karusellid. Kas peab need igale üritusele üles panema? Ma saan aru, et nende jaoks on see äri ja töö, aga ürituse korraldajad vōiks mõelda, mis raames üritus on ja ehk jätaks äritegemise seekord kõrvale.

Loomulikult ei saanud Hanna enam rahulikult olla, kui nägi taamal hüppetrakse ja batuute. No sellised on sind pannakse traksidega kinni ja siis saad batuudil kõrgustesse hüpata. Hinnaks 4.- kolme minuti kohta.  Natuke käis peale ja juba ma andsin alla. Tegelikult ütlesin, et kui 5.- maksab, siis ei saa, aga kui 3.-, siis saab minna. Oli hoopis 4.- ja andsin siiski järele. Paratamatult hakkan alati mõtlema, et okei üks-kaks last tahavad hüpata , on hästi. Kuid kui peres on kolm-neli-viis last, siis ei julgegi kuskile jooksuvõistlusele minna enam, kui paksu rahakotti kaasas pole,  sest batuudid on kohal.  Ikka tekib paha tunne sisse, kui ei luba lastel minna ja nautida. Aga jah, rahakott selga ja minek! 🙂

image

imageimage

2 thoughts on “Paks rahakott kaenlasse ja jooksuvõistlusele!

Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: