Lõpuks ometi päike ja õhk meie hommikutes

Üle pika aja paistab päike meie aknast sisse, sest kaks päeva tagasi otsustati meie piinad lõpetada ja kiled võeti akende eest. Lõpuks. Kaks pool kuud elasin ilma päikese ja õhuta. Mõni kindlasti mõtleb, et mis seal siis nii väga on. Aga kui ikka hommikuti valgus ja päike pead paitab, siis on ilus algus juba päevale tehtud, mitte ei ärka hallis hommikus, ei tea mis ilm õues on ja akent lahti tehes ei tule tuppa värsket õhku, sest paks kile on kindlalt ette pandud. Huh, ùhel pool maja on nüüd fassaaditööd lõpule jõudmas. Teisel pool veel alles algavad, aga see meid väga ei puuduta, sest seal pool meil aknaid pole.

Tänagi  juba päike sillerdab taevas ja tõotab tulla vahva päev. Hommik möödus hästi- kõik olid heas tujus. Saatsin mehe tööle pakkides talle kaasa sületäis positiivset energiat. Hiljem töö juurest jõudis ta mulle täna juba ûhe komplimendi teha. Nii ootamatult 🙂 See pani mõtlema taas, et kui lihtne on kellegi nägu naerule ajada, südamele pai teha – lihtsalt tee üks kompliment. Kui raske see saab olla?!! 🙂

Hannaga sai vesteldud igasugu teemadel hommikul. Lubas endale isegi viljapea patsi pähe teha tavapärase hobusesaba asemel. Brenda sai ka täna oma esimese patsi. Ma ei tea, mis juhtus, aga alates aastaseks saamise hetkest hakkasid juuksed äkki kasvama. Kujutan ette juba kuidas talle igasugu sonkse tegema hakkan ja ta röögib mul sel ajal ja kakub peale patsitegu kõik klambrid ja kummid peast ära 🙂

Pean veel Brendat kiitma tema arusaamisoskuse koha pealt tema noores vanuses- eile õhtul vahetasin tal toas mähkme ära ja andsin selle mähkme talle kätte ning palusin kööki prügikasti viia. Kolme kordsest ütlemiset piisas, kui võttis mähkme, kõndis mööda pikka koridori kööki, tegi kraanikausialuse kapiukse lahti ja pani màhkme prügikasti. Raks oli sel hetkel köögis ja ei suutnud oma silmi uskuda. Issi silmad täitusid uhke tundega.

Eile oli taas meie lemmikõhtu- pühapäeva õhtu, sest eetris on “Sild”. Pole mina veel ühtki kaasahaaravamat, sügavamat, süngetes toonides krimiseriaali näinud. Eilne osa oli eriti põnev, et ma vist olin nii haaratud sündmustekäigust, et unustasin isegi hingamise.

Istusin jälle kella kaheni öösel üleval. Olen viimasel ajal taas rohkem enesearenguga tegelema hakanud. Tahan olla parem inimene kui eile, aru saada miks lähevad paljud asjad nii nagu lähevad, miks me käitume nii nagu käitume, kuidas mõista, suhteteemad, kuidas suhelda lapsega nii, et ta sinuga ka õrnas pubekaeas rääkima tuleks – ja nii ma siis omaette õhtul vaikuses saangi süveneda nendesse teemadess ja ahmida kirjandust ja elukogenud inimeste kirjapanekuid .

Oh, Brents jäi juba hommikul vara jälle magama. Saan rahulikult end sättida ja tema ärkades kohe õue minna sügisõhku hingama. Vaatan kas leiame tänaseks seltsilisi ka endale.  Ja luban, et ütlen inimestele head , väiksed komplimendid päästavad päeva! 😉

image
Mõmmiga
image
Esimene pats ( aasta ja ühe kuune)
image
Hommikused rõõmuhetked
image
Brenda oma isiklik sahtel köögis
image
Aga ometi tunduvad keelatud sahtlid põnevamad
image
Hanna-Liisa tänahommikune viljapea

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: