Kasvatakse koos lapsega!

Lapsed on nii siirad ja avalad. Kuigi jah , Hanna-Liisa on juba pea puberteedi eas, et oskab juba varjata tundeid. Samas ma tunnen kohe ära , kui midagi valesti on. Hanna-Liisa on küsinud vahel, et kuidas ma küll tean, et ta valetab. Ma ütlesin, et ma tunnen ju sind nii hästi , ma olen algusest peale sinuga koos kasvanud ja mind sa juba ära ei peta- silmadest on kõik näha.

Vahel ta kiidab mind ja teeb komplimente, kui ilus pluus mul on, meik või soeng. Kui hea emme ma olen , kui ilus päev on või kui tore õde tal on.

Teine päev võib olla vastupidine– kõik on nõmedad, emme pole üldse nii lahe kui tädi Raili, ilm on jama, Brenda käib närvidele, howerboardi pole …

Ja mõtlen, et kóik saab ainult hoogu juurde teismeea kõrgpunktis. Samas mótlen, et kui tal see nagu varem juba algab, et siis saab varem ka läbi!?

Tean, et ükski laps pole halb. Halvasti käitumine tuleneb millestki- tähelepanupuudusest, midagi on hingel. Ja ei osata seda väljendada muud moodi, siis tean, et pean just kallistama või rahulikult rääkima . Kuigi jah ka mina olen kóigest inimene, kes ärritub ja ei suuda kõikaeg rahulikuks jääda. Seepärast peabki enne 10 korda sisse- välja hingama , et kohe peale ei lendaks, vaid suudaks rahulikult läheneda.

Pole kindlat mustrit, käitumisviisi – kuidas käituda ühes või teises olukorras. Mis toimib ühes peres, ei pruugi teisele perele sobida!

Kasvatakse koos lapsega, keegi pole sündinud lapsevanemaks olemise teadmistega! Seega ei tasu end kohe halvaks ja saamatuks emaks tituleerida. Elus ja olukorrad ise õpetavad.Me oleme nii kokku kasvanud Hannaga- tugeva sideme loonud. Oleme tulest ja veest koos läbi käinud kuna olen teda kasvatanud enamjaolt üksi. Mäletan , kui pidin iga hommik kell  6:30 tööl olema. Läksime koos Hannaga hommikuti töö juurde, kus mina askeldasin ja tema ootas kuna kell 7 saab, siis avati lasteaed ja mina lipsasin korra töö juurest ära, et Hanna lasteaeda viia . Ja õhtul samamoodi lipsasin töö juurest lasteaeda, saatsin Hanna bussijaama, et ta üksi bussiga koju läheks ja mina kõmpisin taas töö juurde tagasi. Tagant järele karm mõelda.

Õhtuti , kui on magama mineku aeg, meeldib Hannale jutustada. Kuigi mina olen siis maailma väsinuim ja ei jõua ära oodata kuni pere magama jääb juba. Tahaks mõelda ja märkmeid teha, filmi vaadata… Aga tavalised õhtud on need, kui mu pea patja puudutab, siis ma magan. Silmapilkselt. Sest toss on nii väljas päevast. Hüvasti oma rahulik aeg ja mõtted.. Tihti kohtan suhtumist, et ah sul nii palju vaba aega ju, mis sul umbes teha. Just hiljuti mehe sõber arvas samuti nii. Ma küll ei öelnud talle midagi , aga jäi hinge kriipima ja terve õhtu sai selle üle juureldud. Kui sul on lapsed, siis selline asi nagu vaba aeg üldiselt puudub. Eriti kui sul selline aktivist pea aastane Brenda on.

Olgu mis on- mured ja rõõmud käivad käsikäes ja ma olen ülimalt rõõmus , et mul selline sõbranna ja tütar on nagu Hanna-Liisa 😉

Paar kaadrit ka mu nunnudest

imageimageimage

“Need hetked, kui sul tundub, et su last on raske armastada,

on hetked, kui ta vajab su armastust kõige rohkem!”

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: