Need jubedad nädalavahetused

Nädalavahetus on möödunud jälle linnutiivul. Need nädalavahetused on meie peres kuidagi eriti närvilised. Mees on kodus , siis ta ei oska kuidagi olla nagu ilma tööta ja vabaajaga ei oska miskit peale hakata. Ja mina siis eeldan, et kõik naudivad ja tuju hea, et ikkagi nädalavahetus ning ootan, et kuna kõik on kodus, siis kõik aitavad ja eeldan igasugu asju , mida mees teha võiks ja kui ta ei tee, siis mul moss , moss ja ongi pinged õhus.

Mäletan, et lugesin kunagi üht artiklit, kus naine vingus koguaeg kuidas perel koguaeg kiire ja kiire , kõigil oli omi tegemisi nii palju, et teineteise jaoks polnud aega. Ja otsustasid aja maha võtta ja koos nädala perega veeta, et keegi ei lähe trenni ega kuskile , vaid ongi kõik koos ja naudivad teineteise seltsi terve nädala. Ja võite isegi arvata , mis sellest välja tuli- kõik ootasid kannatamatult puhkuse lõppu, kõik olid teineteise kõride kallal . Seega leidsid nad , et neile sobib selline elustiil, kus kohtutakse vaid õhtusöögi lauas ja enam koos puhkust ei nauditud. Kuid see olenebki täpselt inimtüüpidest ja kuidas kellelegi sobib?  Järjest enam tundub, et meile sobib ka natuke liialdatud öeldes ” õhtusöögilauas kohtumine” . 🙂

Nädalavahetusel sai ka uus diivan koju toodud. Lõpuks on meil suur diivan , kus lösutada nii, et ei pea üksteisel seljas elama. Tahtsime alguses veel suuremat koju tuua, mis oli üle kolme meetri pikk ja selline eriline lahmakas, aga õnneks klienditeenindaja rääkis, et suur võib küll eriti mõnus olla, aga paraku ta ei pruugi korterisse sobida, et mööblipoes vaadates tundub selline  et sobiks, aga kui korterisse panna , siis jääb liiga suureks ja pole üldse mitte ilus vaadata, kui tuba ongi ainult üht diivanit täis. Ja täpselt nii oligi. Koju tõime selle natuke väiksema ja mõtlesime, et kui oleks selle suurema ostnud , siis ei tea kuhu pannud oleks tõesti . Tahaks kohe klienditeenindajat tänama minna , et hoiatas meid. 🙂

Hanna-Liisa proovis ka poes erinevaid diivaneid ja leidis oma lemmiku. Värviliste patjadega. Aga hetkel sai ta meie diivani enda tuppa. Nüüd tunneb kohe, et ta on nii suur juba. Nagu suurte inimeste tuba, et diivan toas 🙂

Ämmalt saime sellise pehme laua ka, mis sobib hästi kokku selle diivaniga. Ja Brenda ei löö silma siniseks , kui sinna otsa peaks kukkuma.

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: