Mida vanemaks ma saan…

… seda rohkem ihkan ma maale elama. Tean küll, et see mu roosa unistus võib-olla ainult, et maal on mõnus ja tegelikust maal elamisest ei tea ma mitte mõhkugi. Aga ega teada ei saagi , kui ise läbi ei tee seda. Praegu aga peame piirduma mu mehe vanematekodu külastamisega ,mis on üsna linna lähedal , aga siiski maa.

Mu vanem tütar tahab ka maale elama. Linnakorteris on elu natuke igav. Linnas on küll võimalusi käia meelelahutust otsimas kinodes, mängumaadel, retsoranides jne jne, aga eks see kõik nõuab raha ja ega väga palju üritusi ei jõua suvel läbi käia. Ja see pole siiski see. Maal on teine õhk ja hingamine !

Vahest nädalavahetustel satume ikka maale ja saame seda maaidülli nautida ka.

Kassipere valvab maja 🙂

IMG_7224

Mehe varjatud anded tulevad välja järjest- üks nädalavahetus õpetas heinaga vilistamist meile, teine nädalavahetus vibu meisterdama..

IMG_7268IMG_7275

Maasikaid saab süüa nii palju kui jõuad …

IMG_7287

Ja minu lemmikosa – õhtune idüll…

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: