Maitsev elu
Täna on alles neljapäev ja olen sel nädalal juba kaks korda sooja toitu teinud. 🙂 Edusammud. Ma võin süüa teha, aga tahaks kuidagi erilisemas vormis neid teha, mitte tavaline makaron hakklihaga, kartul ja kaste jne.
Esmaspäeval leidsin 2008 aasta Nipiraamatust sellise huvitava ja lihtsa retsepti nagu lihagratään tüümianiga. Continue reading “Lihagratään tüümianiga”
Tegin eile süüa. Juurikaid koorekastmes ja hakklihakotlette. Nii hea söök tuli. Mehele ütlesin, ka et täna söögiks juurikad , siis juba naljatas , et läheb täna välja sööma. Aga tegelikult maitses väga hästi. See on see eelarvamus, et ah juurikad, siis on vastik söök.Mu mõlemad tütred sõid ka nii isuga nagu poleks elu sees süüa näinud 🙂 Kahjuks aga Continue reading “Hautatud juurikad koorekastmes”
Nii mõnus, täiesti suveilmad on mai alguses juba. Päike võtab mühinal. Tunnen kohe kuidas energia voolab minusse ja tegutsemisindu tuleb juurde. Ma olen alati mõelnud, et ma olen valesse kliimasse sündinud. Hispaania oleks parim paik olnud.
Nii kui ilusad ilmad on , siis tunnen kuidas patt oleks toas istuda ja sunnin end välja. Muidu hakkab kripeldama. Kell 12 läheme ja 19 ajal tuleme. Linn lausa elab selliste ilmadega. Eile õhtul käisin raekoja apteegis, sest Continue reading “Kevadel on suvi”
Mu emme silmis on päikeselaik.
Mu emme juuksed kui merevaik.
Mu emme musil on maasikamaik
ja tema süles on parim paik.
Söögi tegemine on paras peavalu meie peres olnud juba meie suhte algusest saadik.
Esiteks on meil erinevad maitse eelistused- mees mul pugiks liha, mina pooldan rohkem juurikalisi. Mees armastab rasvast praetud toitu, mina pigem teeks ahjus toite või keedaksin. Veel on meil kodus võileivamajandus, mis mulle ka tegelikult ei istu.
Eile õhtul helistasin mehele, et küsida Continue reading “Söögi tegemine kui peavalu”
Kas tõesti mu pisike nöbinina juba jonnib? :O
Öeldakse, et 1-3 aastat on jonniiga , aga minu tupsul jõudis vist varem kohale. Praegu ta 8,5 – kuune .See on juba viimasel nädal aega nii, et viskab silda end , kui midagi ei saa või ei lubata. Siis vahepeal unustab nutmise ära ja tegeleb millegi muuga ning siis kui jälle meelde tuleb , siis nutab edasi.
Täna hommikul oli selline Continue reading “Kas tõesti juba?”
Olen pikalt mõelnud blogimise peale. Ja tütar ka muudkui utsitab mind tagant. Nüüd sai see siis tehtud lõpuks ja loodan, et see blogi aitab mul oma tunnetest ja mõtetest parema ülevaate saada , end analüüsida ja seeläbi ehk ka paremaks inimeseks saada. 🙂 Continue reading “Esimene!”
